kohesiooni jõud. 90. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks. 91. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt. Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia. 92. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus).
90. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks. 91. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt. Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia. 92. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus).
Tuum-sisesfäär-välisfäär=graanula=mitsell 98. Koagulatsioon. on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). Füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti saab palju kordi kasutada. Keemiline: Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav ; sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 100
See § Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli-polümeerlakid, happega kivinevad lakid, Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kruntlakid § Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed Mittepööratavad ioonireaktsioonid: adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et - Sadestusreaktsioon; adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada
Lakk vedelik, mille kuivamisel moodustub § Adsorptsioon ainete kontsentreerumine tahke aine või kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See § Adsorbent aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbaat pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või Vee baasil, Polüurentaanlakid, õlipolümeerlakid, happega kivinevad lakid, lahuste komponendid). kruntlakid füüsikaline van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et 103
Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedeliku või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks. Adsorptsioon Tänu adsorptsioonile püsib hõõrdepindadel õlikelme, kuid selle paksus sõltub hõõrdepinna materjalist, õli viskoossusest ja temperatuurist. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. *Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis põhjustavad pindpinevuse e
Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedeliku või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks. Adsorptsioon Tänu adsorptsioonile püsib hõõrdepindadel õlikelme, kuid selle paksus sõltub hõõrdepinna materjalist, õli viskoossusest ja temperatuurist. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. *Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis põhjustavad pindpinevuse e
96. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks. Adsorptsiooni liigitamine 1. Füüsikalise adsorptsioon, mille aluseks on füüsikalised nähtused – van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. Füüsikalisel adsorptsioonil tekkiva adsorptsioonilise sideme energia e. adsorptsiooni vabaenergia on väike 10-40 kJ/mol
annaabi.ee 
