5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide ülekandel ühelt aktiivkomponenti sisaldavalt lülitusastmelt või moodulilt teisele, et sobitada astmete impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse
aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid). Kaasaegsetes sidesüsteemides on laialdaselt kasutatud aktiivfiltreid, sest neil on järgnevad eelised: 1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 19. Milleks kasutatakse impulsstoiteseadmete sisendites filtreid. Mis filtritega on tegemist? Impulsstoiteseadmete sisendis ja väljundis kasutatakse LC filtreid. 20. Mida tähendab filtri järk? Filtri järk väljendab sumbuvust filtri tõkkealas. Mida suurem järk seda suurem sumbuvus. Joonisel tähedab seda et seda kiiremini pääsualast läheb üle keelualale. 21. Võnkering ja selle resonantsisagedus.
varukomponente. Kui näiteks mingit komponenti vajatakse 6 tükki, peaks soetama 7. Nii saadakse hakkama tippkoormuse ajal, nt kuumadel suvepäevadel ning ka mingi seadme rikke või hooldustööde teostamisel ajal säilib konditsioneeri üldine kasutatavus. Ka sideliinide osas tuleks kontrollida, millistes valdkondades on varud vajalikud (vt ka M 6.18 Varuliinid). See kehtib eriti juhul, kui kesksed võrgusõlmed või kesksed aktiivkomponendid asuvad kontrollimata valdkondades. Arvutuskeskus peab olema varustatud ka varutoite allikaga. Soovitusi selleks leiate meetmes M 1.56 Varutoite allikas. Kui varutoite allikas ei asu naaber-tuletõkkesektsioonis, tuleks mõelda elektritoite varukaabeldusele. Täiendavad kontrollküsimused: - Kas kaitsevajaduse kindlaksmääramisest tuleneb vajadus tehnilise infrastruktuuri - M 1.58 (L) Tehnilised ja organisatoorsed nõuded serveriruumidele M 1
b. c. Joonis 3.23 jõuklemmidele ühendatud kondensaatoriga kasutatakse peamiselt pingevaheldites. Summutuskondensaatori ja kommutatsiooniahela vaheliste parasiitsete pingevõnkumiste piiramine saavutatakse RC summutusahela kasutamisega. Seda meetodit on soovitav kasutada madalpingelistes ja suure võimsusega MOSFET-transistoridel põhinevates muundurites. Passiivsetes lülitustes pole aktiivkomponendid vajalikud, mis ongi nende peamiseks eeliseks. IGBT-ja MOSFET-transistoride aktiivsed pingepiirikud tekitavad Zeneri dioodi vahendusel vahetu kollektori/neelu pingetagasiside. Joonisel 3.23, a on CT-Concept GmbH poolt välja töötatud aktiivse pingepiiriku SCALE HVI elektriline skeem. Kollektori ja paisu vaheline Zeneri diood VDZ võimaldab transistoril avaneda, kui kollektori pinge saavutab ettenähtud väärtuse.
annaabi.ee 
