Kosmeetikas kasutatakse ligi 40 liiki vetikaid, seda nii näo- kui kehahooldustoodetes. Kuid mitte alati oma hea mõju tõttu. Näiteks punavetikatest saadav agar-agar annab toodetele geelja koostise. Pruunvetikast saadav algiinhapet sisaldav pulber muutub veega segades kummitaoliseks massiks mida kasutatakse erinevates maskides. Vetikaid kasutatakse ka tänu nende heale mõjule. Tänu nende rikkalikule keemilisele koostisele kasutatakse neid toodetes aktiivainena. Vetikad sisaldavad rohkelt mineraalaineid, lipiide, küllastumata aminohappeid, antioksüdante ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Vetikad: Turgutavad naha ainevahetust, stimuleerivad mikrovereringet, kiirendavad kudede rakuainevahetus, omavad põletikuliste protsesside vastast ja rahustavat toimet, on antibakteriaalse toimega, parandavad kudede niiskussiduvusvõimet, tasakaalustavad rasunäärmete tegevust, tugevdavad naha immuunsüsteemi. 4.
Mõnes seoses tähendab patarei mistahes liiki keemilist vooluallikat; nii võib seadme (taskulambi, seinakella, juhtmeta hiire) patareitoite (s.t mitte võrgutoite) allikaks olla üks või mitu nn ümarpatareid või vastavat akut. Inglise keeles ongi battery üldiselt kasutusel selles laias tähenduses. Primaar-sekundaar-liigitus on eri keeltes samatähenduslik. Üldine ehitus ja talitus Keemilise vooluallika põhiosadeks on positiivne ja negatiivneelektrood* ning elektrolüüt. Elektroodi aktiivainena kasutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid metalle ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. * Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega. Elektroodid võivad olla ainult voolujuhtideks, kuid võivad ka keemilistes jm protsessides osaleda.
...................................................................................... 8 2 Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.[1] Üldine ehitus ja talitlus Keemilise vooluallika põhiosadeks on positiivne ja negatiivneelektrood ning elektrolüüt. Elektroodi aktiivainena kasutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid metalle ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, s.o negatiivse laengu kandjad
3.8 Leelisakud Leelisakusid kasutatakse eelkõige rasketes tingimustes ( vibratsioon, tõuked, keskkonna temperatuuri suured kõikumised jms). Aktiivainete koostise järgi jagatakse leelisakud 3-e rühma: 1) kaadium-nikkel akud 2) raud-nikkel akud 3) hõbe-tsinkakud. Laevadel kasutatakse põhiliselt kaadium-nikkel akusid. Aku koosneb teraspaagist, plaatide plokist elektrolüüdist. Positiivsete plaatide aktiivainena kasutatakse nikkelhüdroksiidi Ni(OH) 3 , negatiivsetel plaatidel aga kaadiumi Cd, segus raudoksiididega. Elektrolüüdiks kasutatakse kaaliumhüdroksiidi KOH vesilahust tihedusega 1,19..1,4 g/cm 3 . Elektrokeemiline protsess leelisakus. 2Ni ( + ) (OH) 3 + KOH + Cd ( -) 2Ni ( + ) (OH) 2 + KOH + Cd ( -) (OH) 2 (aku laetud) (aku tühi)
annaabi.ee 
