y-telgprojekteeritaksesinna kaldkiirteabil. Kui kujutamiskiiredon valitudnii, et y-teljekujutis tuleb telgede x ja z vahelise tdisnurga Joon.6.4 poolitajale ning Uhikl6ik teljel projekteerub poole lUhemana, on tegemist kabinet- proiektsiooniga(joon.6.3,a). Frontaalse kald- 6.2 Koordinaatpindade paralleeltasanditel aksonomeetria eriliseksomadusekson see, et asetsevate ringjoonte kujutamine koik xz-pinnaga paralleelsedtasandilised aksonomeetrias kujundid projekteeruvad moondevabalt. Joonisel6.3,b on antudlihtsaobjektikabinet- projektsioon. Koordinaatpindadelv6i nendegaparalleelsetel tasanditel olevate ringjoonte kujutamine ristaksonomeetriason suhteliseltlihtne, sest vastavate kujutisellipsitetelgede asend ja
1. Aksonomeetriliste teljestike liigitus Aksonomeetrilised teljestikud võib jagada järgmiselt: 1) tsentraalaksonomeetria (teljestiku projekteerime tsentraalkiirtega); 2) paralleelaksonomeetria (teljestiku projekteerime paralleelkiirtega), mis jaguneb: a) kaldaksonomeetria - projekteerimiskiired kaldu, b) ristaksonomeetria - projekteerimiskiired risti. Käsitleme ainult paralleelaksonomeetriat ja peame silmas, et kehtivad kõik paralleelprojekteerimise kohta käivad laused (vt. 1.2.). Aksonomeetrias omavad erilist tähtsust telgede x, y ja z moondetegurid mx, my ja mz (joon.56). Moondetegurite mx= O0A0/OA; my= O0B0/OB; mz= O0C0/OC omavahelistest suhetest eristame järgmisi standardseid aksonomeetrilisi teljestikke: 29 O 1 1 1 A C
risttasapinna (a) vasakultvaade projekteerub jooneks k 6. Aksonomeetria Aksonomeetriaks nimetatakse niisugust kujutamisviisi, milles kujutise konstrueerimisel kasutatak- se objekti punktide koordinaate. Sellel viisil valmistatud kujutisi nimetatakse aksonomeetrilisteks kujutisteks. Aksonomeetrilise kujutamisviisiga taotletakse esmajoones kujutise ilmekust. Kujutis on seda ilmekam, mida üldisem on objekti asend kujutamiskiirte ja ekraani suhtes. Aksonomeetrias leiab kujutamist kahest objektist – teljestikust ja objektist koosnev süsteem. Ese (objekt) seotakse teljestikuga võimalikult lihtsas vastastikuses asendis. Sellega saab objekti iga punkt endaga kindlad koordinaadid selles teljestikus, nagu näites sele 22 punkt A(xA;yA;zA). Kuju- tamiskiirtega vahetult projekteerimise teel tuletatakse ainult teljestiku kujutis, objekti punktide kujutised aga leitakse juba koordinaatide abil.
annaabi.ee 
