(sündmus, unenägu). Religiooni parameetrid: 1) religioosne tunne 2) mõistus 3) tahe Uku Masing- tema ütles et Religioon- see on inimese suhe lõputuga. 6) teaduslik tunnetamine e positiivne tunnetamine. Positilism- tunnetuse aluseks peetakse teaduslikke teadmisi. Auguste Comte- positivismi looja, ja ka sotsioloogia isa. Teadus on tõestatud teadmine (Alan Challers). c) väärtustamine- aksioloogiline tasand Albert Camus- müüt sysiphosest. Tema väärtustas suisiidi. POLIITILINE FILOSOOFIA Idamaades- menamentne mõtlemine (sissepoole mõtlemine) Läänemaades- transententne mõtlemine (väljapoole mõtlemine) Läänekultuuris on aeg ühesuunaline. Ida kultuuris aeg tsükliline. ÕPETUSED India õpetused jagunevad kaheks: 1) aneetlikud õpetused 2) mitteaneetlikud õpetused Kast e varna (preestrid, sõdalased, kaupmehed) Ametlikke õpetusi oli 6:
Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip) 2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3.Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu  kõigi kasu, keda tegu puudutab. ,,Suurim õnn, suurimale hulgale" Hedonism-eetika suund, mis peab naudingut ja lõbu inimese elu kõrgeimaks väärtuseks ning eesmärgiks. Utilitarismi erivormid: 1)Hedonistlik (psühholoogiline ja aksioloogiline)- õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne NAUDINGU näol (Bentham) 2)Eudaimonistlik- -,,- , mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol (Mill) 3)Eelistus- -,,- rahuldavad kõige paremini igaühe soove, eelistusi UTILITARISMI 2 LIIKI: 1)Teo-utilitarism (act utilitarianism) Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. 2)Reegli-utilitarism (rule utilitarianism)
Moraalimõistetesse kätketud sisu on ajaloos erinev. Moraalimõistetes sisaldub peale nn. üldinimliku moraali ka grupi ja individuaalne moraal. Headus (hüve) ja kurjus Hea mõiste väljendab kõike inimest ja inimeste ühendusi jaatavat, neile väärtuslikku, meeldivat ja kasulikku. Kurjus on headuse vastand. Headus ja kurjus on eesmärgipäraste tegevuste karakteristikad, mis on suhestatud ideaaliga. Hea ja kurja alged on inimese vajadustes ja püüdlustes, seega hea ja kurja olemus on aksioloogiline, mitte ontoloogiline. Hea ja kurja vastandlikkus ei ole absoluutne, reeglina valib inimene suurema või väiksema hea vahel. Kohus ja südametunnistus Kohuse mõiste rõhutab moraalinõuete täitmise ja eetilise ideaali poole pürgimise vajadust. Kohuse mõiste on otseselt seotud moraalifilosoofia keskse küsimusega  mis peaks olemas olema?  ning suunab inimest ületama lõhet olemasoleva ja püüdluste vahel.
Toimingute moraalset kvaliteeti mõõdetakse tagajärgede alusel. Toimingute tagajärgede hindamise aluseks on kasulikkus. Hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset vaid üleüldist kasu. Kasu Hedonistlik utilitarism  Tegu õige ainult siis, kui toob kaasa naudingu vähemalt sama kõrge üleüldise tasakaalu kannatuse üle, kui tooks mistahes alternatiivne tegu. Psühholoogiline hedonism  motivatsiooni saab seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism  ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Mill eristab kaht sorti naudinguid: madalad e. elementaarsed (söömine-joomine, puhkus jms) ning kõrgemaid (intellektuaalsus, loovuis, sügav sõprus). Õnne all mõistab ta kõrgemaid naudinguid. Kõrgemad on ka kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad · Preferentsutilitarism  individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism  peamiste huvide rahuldamine
naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism  õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism  õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Sõltuvalt sellest, mida peetakse hüveks/kasuks, võib neid vorme olla veelgi. 2 sorti hedonistlik utilitarism: Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. Mill eristab kahte sorti naudinguid: madalaid ehk elementaarseid (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus).
Tõeväärtuse põhjal: · kahevalentses loogikas tõene / väär (ei välista väidete muid tunnuseid  kohane, eksitav, viisakas, teravmeelne); · ähmasus ("see on punane") ~ soriidi (e kuhja) paradoks · hägusloogika (pigem, vähem); Popper  tõelähedus (mil määral teooria tabab kogu tõde) Otsustuse liigi põhjal · lihtotsustused: kategoorilisi väiteid AIEO saab tõestada näidates, et nende sisu vastab tegelikkusele; modaalseid (deontiline, aksioloogiline jne) väiteid saab ainult põhjendada ehk demonstreerida, et modaalne tees on mingitest väidetest loogiliselt tuletatud. · Liitotsustused: tehakse kindlaks selle liik (konjunktiivne, jne) ning eraldatakse kõik komponentväited, jagades need kahte klassi: kategoorilised ja modaalsed. Jälgitakse, et nad oleksid ühekaupa tõestatud või põhjendatud. Teesi reeglid · Konkreetsus: Tees peab olema selge ja täpne. · Muutmatus: Tõestuse käigus ei tohi teesi muuta.
 kõigi kasu, keda tegu puudutab. KOHUSE-EETIKA Benthami hedonismi arvutus  iga toimingu puhul liidetakse kokku kõik naudingu ja valu elamuste aspektid ja võrreldakse neid. See annab aluse otsutada millist tegu teha. Hedonistlik utilitarism  õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol (Bentham): · Psühholoogiline hedonism  selle järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu · Aksioloogiline hedonism  nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu ainus negatiivne seesmine väärtus. Eudaimonistlik utilitarism  õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahuludse näol (Mill) Eelistus-utilitarism  õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Teo-utilitarism: · Küsitakse kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele · Kaalutakse iga tegu eraldi
objekti – oleneb, kuidas me kategoriseerimine. Uurimismenetluste tüpoloogia. Mis on nende omavaheline olukord? Tunnetusteoreetiline aspekt - ühelt poolt universaalne ja teiselt poolt unikaalne ja askioloogiline aspekt. Tunnetusteoreetilise puhul - mõlemal juhul tuleb tõendada kogemuslikult. Kogemus peab olema metoodiline; juhuslik vaatlus ei sobi; vaatlustulemuste süstematiseerimise puhul ei tohi olla vasturääkivuse. Teadmiste väärtuste vahekord, aksioloogiline pool (lk 500). Küsimuse all on teadmiste väärtus; kannab nimetust aksioloogia. Windelband leiab, et tunnetus põhineb väärtusel. Kõige sügavam on väärtuspõhine. Väärtus on see, mille pärast teadust teha. Unikaalsus, see mis kordub pole väärtuslik. Väärtuskontseptsioon, kus väärtus on seotud unikaalsusega. Tuleb välja kristlik metafüüsika. Ajalugu käsitlus; Jeesuse elust jutustus. Ühelt poolt on
33. Mida tähendab mõiste "numinoosne?" R.Otto poolt kasutusele võetud mõiste numinoosne tähendabki püha tunnetamist, püha läbielamist. 34. Kes on religioonifenomenoloogia rajaja? Pierre Daniel Chantepie de la Saussaye (1848-1920) 35. Millega tegeleb religiooniantropoloogia? Religiooniantropoloogia spetsiifika seisneb selles, et ta käsitleb inimest kõrgema vaimse olevuse, Jumala poolt looduna. 36. Nimetage viis religiooniantropoloogilist aspekt. Protoloogiline, aksioloogiline, hamartioloogiline, soterioloogiline, eshatoloogiline. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? Kui humanismis on veel koht Jumalal, usul temasse ja kirikul, siis on tegemist religioosse humanismiga. Kui aga Jumalat enam ei tunnustata, kui eitatakse religiooni üldse, on tegemist sekulaarse humanismiga ehk sekulaarhumanismiga. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? Edwin Powell Hubble poolt 1929.a. avastatud galaktikate punanihke ehk nende pideva eemaldumise seadus meist. 39
k. utilitas, ingl. k. utility). ·Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset vaid üleüldist kasu, s.o. kõigi nende kasu, keda toiming puudutab. ·Klassikaline utilitarism on hedonistlik utilitarism (kreeka k. hedone, ,,nauding"). Valulise või nauditava omaduse valdamine. Mõnikord käib mõiste hedon naudingu hulga kohta, mida saab ka mõõta. ·Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. ·Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine (intrinsic) väärtus ja valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. ·Väidab, et tegu on õige siis ja ainult siis, kui see toob kaasa naudingu vähemalt sama kõrge üleüldise tasakaalu kannatuse üle, kui tooks mistahes teine alternatiivne tegu. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad :
Comte. Peateoseks ,,Poliitilise filosoofia kursus" (6 köidet). Teda peetakse ka sotsioloogia teaduse rajajaks. Comte leidis, et 19 saj keskel on sotsioloogia on jõudnud positiivsele ehk tõsiteaduslikule tasemele. Tõi välja 6 teadust, mis sinna olid jõudnud (esimene oli matemaatika ja viimane oli sotsioloogia). Teaduslikud teadmised on tunnetamise aluseks. 3. Kolmas tasand on seotud VÄÄRTUSTAMISEGA  aksioloogiline tasand (axios- väärtus). Mida peeti õigeks, mida väärtustati? Elu väärtustamine  kas elu on seda väärt, et edasi elada? Elu on huvitav, sellepärast tasub elada. Elu tuleb võtta kui kingitust, seda peaks väärtustama, mitte raiskama. Kuid võib tulla ette ka vastupidist  prantsuse filosoof A. Camus on arvanud, et elu on absurdne ja pole väärt elamist. Võrdles absurdsust antiikmüüdiga  Sisyphose müüt. See on ka tema teos
Zanri funktsioon  kirjandusprotsessi seisukohalt esindab kirjandustraditsiooni, hoiab ja säilitab kirjanduse järjepidevust. Vastuvõtu seisukohalt toimib lugeja orienteerimise ja eelhäälestamise vahendina, vahendades lugeja kirjanduskogemusi ja loetavat teost. Zanr ütleb ette kavatsetava lavastuse põhilaadi. Zanriteks jaotatakse - temaatilise tasandi järgi  kujutatav eluvaldkond: nt ajalooline draama - tunnetuslik haare  nt lühinäidend, kvantitatiivne tunnus - aksioloogiline tasand  hinnanguline suhtumine kujutatavasse, nt komöödia - kunstilise modelleerimise tasand  mudeli loome viis, üksik-üldise vahekord. Multimeedialisus  mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst või etendus. Multimeedialine suhtlus on liitteksti loomine, edastamine ja tõlgendamine. Sellel on meedia tehnoloogiline ja kultuuriline aspekt. Multimeedia laval avaldub live-kaamera ja ekraanina: onstage- või offstage-ruum  kujutatud, vahendatud
suunatud mingile konkreetsele tulemusele. Katse tulemuseks peab olema mingi konkreetne vili. Rakendusliku iseloomuga 2) valguse rikkad eksperimendid  suunatud teadmistele. Valgustavad inimestest, annavad teadmisi. Vundamentaalne. Revolutsioon teaduses  kardinaalne, põhjalik põõre. 17. sajandil toimus teaduslik revolutsioon. Revolutsionäärid olid: A. Newton, K. Calilei (helios, leidur  päikesesüsteem). III) Aksioloogiline tasand  (axios e. väärtus) Põhiprobleemides on seotud väärtustamisega. Mida pidada õigeks ja mida vääraks. Üks väärtustamise objekt võiks olla ,,elu". (Elu võib võrrelda kingitusega, mille kingib isa-ema). Filosoofiline kirjanik A. Camus  leidis et elu ei ole elamist väärt, sest see on absurdne (Sisyphodose müüt - kivi mäkke lükkamine). Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H
kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism  õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Sõltuvalt sellest, mida peetakse hüveks/kasuks, võib neid vorme olla veelgi. 2 sorti hedonistlik utilitarism Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. Milli õnne definitsioon Mill eristab kahte sorti naudinguid: madalaid ehk elementaarseid (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus).
antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vastu tunnevad huvi eelkõige kriminaalteadused, teisalt pakub see ja muu sotsiaalne patoloogia ka sotsiaalteadustele. Kriminaalteaduste seos kriminoloogiaga: tegemist on teatavas mõttes üksiku ja üldise vahekorraga
peegeldab. Tähtsamad: 1) regulatiivne  et inimesed juhinduksid igapäevases käitumises normidest (kirja pandud  õigusnormid, kinnistunud ühiskondlikus teadvuses  õigusvälised normid; 2) gnoseoloogiline  võimaldab mõista, et õigusnormid ja seadused ei teki tühjale kohale, vaid formeeruvad õigusväliste (st teiste sotsiaalsete) normide baasil ning muutuvad ja arenevad koos ühiskonnaga, omades samal ajal suhtelist iseseisvust sotsiaalsete normide süsteemis; 3) aksioloogiline  annab hinnangu õiguslikele nähtustele, õigusnormide ja seaduste sisule, seaduslikkusele ja õiguskorrale ühiskonnas; 4) normatiiv-prognoosiline  väljendub ühiskonnaliikmete huvis oma õigusega seonduva tuleviku vastu. Nimelt on igal sotsiaalsete suhete subjektil (üksikisik, sots grupp, sots inst) oma seisukht ja arusaamine ühiskonna õiguselus asetleidvatest sündmustest, muutustest ja puudustest;
a kasutusele J. Hintikka (1929), tema ideedest arendas S. A. Kripke (1940) välja siiani toimiva süsteemi 1963. a. Modaalses loogikas kehtivad kõik klassikalise loogika reeglid ning neile lisanduvad veel modaalsete operaatoritega seotud reeglid. Modaalsete väidete liike on väga palju. Ajaline (temporaalne) modaalne lause on nt ,,Mõnikord tundub kõik mõttetu", aleetiline modaalne lause on nt ,,On võimalik, et Maa on lapik", aksioloogiline modaalne lause on nt ,,On hea, et ma olen rumal", deontiline modaalne lause on nt ,,On lubatud, et mõned inimesed on abielus". Aleetilised (kr sõnast ¢l»qeia 'tõde') modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Kui räägitakse modaalsest loogikast ehk modaalloogikast ega täpsustata, mis tüüpi modaalsest loogikast räägitakse, siis on enamasti tegemist aleetilise loogikaga (alethic logic). 1
mis äratab inimesed polii- tilisele tegevusele ja võib anda selleks tegevuseks strateegilisi juhtnööre. Ideoloogia funktsioonid on järgmised. ï‚· ï‚·ï€ ï‚ Tunnetuslik – ideoloogia määrab kindlaks teadmiste süsteemi, mis on saadud vaimse kultuuri sfääris ja sotsiaalsete gruppide tegevuse tulemusena; luuakse mingi sotsiaalse maail- ma mudel ja inimese koht selles. ï‚· ï‚·ï€ ï‚ Hinnanguline (aksioloogiline) – annab sotsiaalsetest huvidest tulenevalt täiesti konkreetse hinnangu eri tasemega väärtustele ja käitumisnormidele: moraalselt, esteetiliselt, poliitiliselt, majanduslikult jne. ï‚· ï‚·ï€ ï‚ Programmilis-eesmärgiline – näitab eesmärgid, töötab välja programmid nende saavuta- miseks ja reglementeerib nende järgi inimeste käitumise. ï‚· ï‚·ï€ ï‚ Futuristlik – modelleerib ühiskonna arengu tuleviku(s), annab märku ühiskonna
Tähtsamad: 1) regulatiivne  et inimesed juhinduksid igapäevases käitumises normidest (kirja pandud  õigusnormid, kinnistunud ühiskondlikus teadvuses  õigusvälised normid; 2) gnoseoloogiline  võimaldab mõista, et õigusnormid ja seadused ei teki tühjale kohale, vaid formeeruvad õigusväliste (st teiste sotsiaalsete) normide baasil ning muutuvad ja arenevad koos ühiskonnaga, omades samal ajal suhtelist iseseisvust sotsiaalsete normide süsteemis; 3) aksioloogiline  annab hinnangu õiguslikele nähtustele, õigusnormide ja seaduste sisule, seaduslikkusele ja õiguskorrale ühiskonnas; 4) normatiiv-prognoosiline  väljendub ühiskonnaliikmete huvis oma õigusega seonduva tuleviku vastu. Nimelt on igal sotsiaalsete suhete subjektil (üksikisik, sots grupp, sots inst) oma seisukoht ja arusaamine ühiskonna õiguselus asetleidvatest sündmustest, muutustest ja puudustest;
annaabi.ee 
