episoodide ajal (d) esineb subjektiivne teadvuskogemus paradoksaalse une ajal 12. Aktualiseerunud vajadus on motivatsiooni suhtes (a) D. eeltingimuse rollis (b) järelduse rollis (c) pidurdaja rollis (d) tegevuse ajendi motivatsioonist lahutaja rollis 13. Hoiak kui valmisolek objektile teatud viisil reageerida on (a) positiivne ja aksepteeriv (b) negatiivne ja stereotüüpne (c) püsiv ja raskestimuudetav (d) hetkeline ja kergestimuudetav 14. Madal tundlikkus tähendab (a) muutlikke aistingulävesid (b) stabiilseid aistingulävesid (c) madalaid aistingulävesid (d) kõrgeid aistingulävesid 15. See, kui aistingu väljendumismäär suureneb võrdeliselt osutab tüüpiliselt sellele, et aistitava ärritaja määr peab olema samal ajal suurenenud
● Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) ● Pime ala (ümberolijatele teada, endale mitte) ● Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus. Kindlustunne,et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes. ● Usaldus on suhetes, kuid on suhete käigus muutuv. ● Usaldust mõistetakse erinevalt ● Raske luua, kerge lõhkuda ● Usalduse loomisel/hoidmisel on oluline usaldusväärne käitumine (aksepteeriv, toetav) ● Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi??) ● Koostöö suurendab usaldust – sp tehakse ka töökohas kui ka koolides koostöö ülesandeid jne. Isikutaju. Suhtlemispartneri tajumine. Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks. Taju sõltub varasematest kogemustest. Tõlgendamine → hinnangud, prognoosid, käitumine → tõlgendamine ● Üldmulje ● Samastumine ● Reflektsioon ● Empaatia
Järsk kõne. Kaitsehoiak Aeglane ja napp, kuid tabav kõne, vali hääl. Viha Kõrge hääletoon, «hakitud kõne». Umbusk Peegeldamise saavutused: 1) Saate kontrollida oma oletuste õigust. 2) Saate aidata kõnelejal oma tunnetest teadlikumaks saada. 3) Teie peegeldus julgustab kõnelejat nägema oma tundeid osana situatsioonist ja neist rääkima. 4) Kui kõneleja kuuleb, et tema tundeid peegeldab tagasi aksepteeriv kuulaja, tunneb ta, et temast saadakse aru. 8 Mõned juhtnöörid on kehakeele lugemisel abiks: 1) Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. 2) Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. 3) Pange tähele vasturääkivusi. 4) Olge teadlik enda tunnetest ja kehalistest reaktsioonidst. 9 Kuidas peegeldamisoskusi lihvida
annaabi.ee 
