Ma ei vali neid nende nahavärvi põhjal ega nende raha pärast.Nad on minu inimesed kuna mul on nendega ühised huvid, ühine mõttemaailm jpt. Rääkides minu perest, kui ,,Minu inimestest" nad tähendavad mulle palju ja mul on rõõm neid kutsuda nii, kuigi ma ei kutsu neid minu inimesed. Ma kutsun neid nagu ikka kutsutakse ema e. Emps jne. Kui rääkida minu sõpradest ja armastusest, siis mulle ei loe millised nad on välimuselt, minu inimesed on kõik sellised nagu nad on ja ma aksepteerin seda. Mulle ei loe nende raha, nende nahavärv jms.Kui ma valiksin ,,Minu inimesi" nahavärvi, raha ja välimuse järgi ja mitte iseloomu järgi, siis see nimekiri kohe väheneks, kuna selliseid inimesi kellel on raha ja välimust on vähe.Inimesi ei tohiks kunagi valida nahavärvi järgi, kuna see eraldab nad meist ja võib viia lõpuks enesetapule mida me keegi ei taha.
aksepteerivat suhtumist, ning seetõttu võetakse kunsti suhteliselt kergekäeliselt. Suur osa tänapäeva kunstist on ülepaisutatud. Nimelt peab olema peaaegu olematu sümboolika lugemisoskus. Teos ise on kaotanud konkreetsed vormid. Kuid see ei olegi nii oluline, sest näiteks kunst ei ole värv maalil vaid tähtsat rolli mängib idee. Ning seetõttu pole enam nii tähtis joonistamise ja maalimise oskus. Samas ma ka aksepteerin sellist vabameelset kunsti, mille visuaalsed lahendused mõjuvad värskena ning suudavad inspireerida edasiliikumist. Mina arvan, et kunstiajalugu peaks kunstnikule oluline olema, kuna see õpetab määratlema, vaatama ja hindama kunstiteoseid. Samas õpetab ka analüüsima erinevaid tehnikaid rahvaste kunstiväärtuste kaudu. Ning kunstiajalugu suunab huvi tundma kunstikultuuri edasiarendamise vastu. Ühesõnaga kunstiajalugu täiendab kunstniku
H0: µ1µ2 (1. ja 2. grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt, õppejõud hindas gruppe sarnaselt) H1: µ1>µ2 (1. ja 2. grupi keskmised punktisummad erinevad, õppejõud hindas 1. gruppi kõrgemate punktidega kui 2.) n1=57 n2=28 µ1=50 µ2=46 1=10,3 2=11,5 SE=/n SE1=10,3/57=1,36 SE2=11,5/28=2,17 SE*=SE12+SE22 SE*=1,85+4,71=2,56 temp=(µ1-µ2)/SE* temp=(50-46):2,56=1,56 =0,95 tkriitiline2 temp ei jää kriitilisse piirkonda, järelikult aksepteerin H0. Vastus: 1. Ja 2. Grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt. Väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate hinnetega kui teist gruppi, ei ole alust. Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tankimisseade väljastab täpse kütusekoguse. Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse mõõtmisvahendiga üle ning saab viie katse keskmiseks
Muutuma peab, aga muutuda ei tohi kellekski teiseks, vaid uueks iseendaks. Pean teadma vana, et arendada uut. Me peaksime teadma võimalikult palju oma minevikust, sest siis mõistame üksteist paremini, talletub põlvkondade elukogemus. Ansambli Neiokõsõ edu Eurovisiooni kohalikus eelvoorus moodsates ürgeestlaslike rahvarõivastega näitas selgtelt eestlaste soovi eestluse järele. Eestlust leiame Kivirähk´i ja Jaan Krossi raamatutes, Taska filmis ja Arvo Pärdi muusikas. Aksepteerin Jakob Hurt´i ütlust: " Eestlased ei ole kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahvasugu, kes ammu juba maailmas elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma jääb". Mina usun, et Eesti on ilus maa ja eestlased fantastiline rahvas. "Tere, armas eesti rahvas...." nii pöördus Johann Voldemar Jansen lugejate poole rohkem kui sada aastat tagasi ja loodan, et seda pühalikku pöördumist kasutatakse veel aastasadu.
pöörata), võidan- kaotan meetod (üks pooltest kasutab võimu), kaotan- kaotan meetod (eesmärk on teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest,