S+K=ROHELINE Oranz,violett ja roheline on II ast me värvid Itteni värviring Primaar ja sekundaarvärvide segamisel saame kolmanda järgu (korralduse) värvid Värvitoonid Põhivärvide segamisel saadakse uusi värvitoone Lähistoonid Kromaatilisus Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid Kromaatilised värvid loovad kromaatiliste värvide abiga paberil värvide maailma Värvide heledus Primaarsed ja sekundaarsed värvid Akromaatilised värvid Viimased võimaldavad värve helestada ja tumestada Heleduse ja tumeduse astmed Komplementaarvärvid
Punane + kollane = oranz Sinine + punane = lilla Punane + roheline = pruun Ja nii edasi... Kollane, punane ja sinine on põhivärvid, neid ei saa ise segada, need peavad potis valmis olema. Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve. Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid. Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid. Akromaatilised värvid võimaldavad värve helestada ja tumestada. Soojad ja külmad toonidSinine assotseerub külma ja jääga, oranz sooja lõkke ja päikesega.Kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist.Sinine ja tema läheduses asuvad toonidOranz ja tema läheduses asuvad toonid VÄRVUSE PSÜHHOLOOGIA
Inimene ei tahu seda helina, vaid peapöörituse, valu kõrvades, tugeva väsimuse saatel. 3. Kompimine. Suhtlemisdistantsid. Kompimine on tunnetada puudutusi ja temperatuuri, kompitakse terve kehaga. Suhtlemisdistatse on neli tükki: ühiskondlik distants (üle 3m, turvamehed), Ametlik distants (1,5-3m, õpetaja), isiklik distants (1-1,5m) ja intiimne distants (0-1m, kaaslane) 4. Nägemine. Nägemisillusioonid, daltonism, kromaatilised ja akromaatilised värvid. Ambivalentsed kujundid(nt vaas ja nägu), võimatud(saab joonistada, ei saa teha kolmemõõtmeliselt) Nägemine- Nägemisillusioonid. Eksitaju, tegelikkuse eksisteerivate objektide või nähtuste moondundu. -- või >----< daltonism Saltonism- Kromaatilised värvid- värviringid kuuluvad värvid( punane, sinine, kollane jne...) Akromaatilised värvid- ei kuulu värviringi (must, valge ja hall)
VÄRVUSÕPETUS Tartu Kunstikool Kristin Vaher SOE/KÜLM • Valgus soe • Vari külm • Vari soe • Valgus soe • Tule toonid • Jään toonid • Tulevad lähemale • Lähevad eemale • Tume-soojem • Hele-külmem • Tõstavad vererõhku • Langetavad vererõhku Soojades toonides tuba mõjub väiksemaja, külmades suuremana. Kella 1-2 ajal on päikese valgus kõige külmem, hommikuti ja õhtuti soojad. Sile pind mõjub külmana, krobeline soojana. VÄRVIKARAKTERISTIKUD • Värvi iseloom Värvitunnused: • Välimus 1. Toon • Käitumine 2. Hele-tumedus • Tunnus 3. Küllastus VÄRVIKONTRASTID 1. Vastandvärvikontrast (toon) 2. Hele-tume kontrast 3. Küllastus ehk puhtusekontrast e. kval...
Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värviringis vastakuti seisvaid toone nimetatakse komplementaar- ehk täiendvärvideks: kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett, oranz-sinine, punakasoraz-sinakasroheline. Need värvide paarid moodustavad omavahel suurima kontrasti. 4. Kromaatiline, akromaatiline? Kromaatilised värvid kõik värviringis olevad värvid. Akromaatilised e värvitud värvid valge, must ja kõik halli varjundid. 5. Värvikontrast? Too välja 2-3 näidet. Värvikontrast Värvikombinatsioonid sisaldavad endas suuremaid või väiksemaid kontraste. Kaks kõrvuti asuvat värvi erinevad teineteisest alati oma toonilt, heleduselt ja ereduselt. Hele-tume, soe-külm, : kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett, oranz-sinine, punakasoraz-sinakasroheline. 6. Kompositsioon - üldine seletus.
Abstraktsionism kunst, mis on loobunud reaalsuse kujutamisest. Alla prima ühekihiline kiirelt teostatud maal Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis Formaat kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord, selle väline kuju. Futurism 20
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST
Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Laineteooria- valgus on ruumis leviv liikumine Korpuskulaarteooria- valgus on osakeste voog. Värvused jagatakse: Akromaatilised- valge, must, hallid. Kromaatilised- spektri värvid (kirjeldatavad lainepikkusega) Kahe või enama spektraalvärvuse segud.
v murdumisnäitaja Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Laineteooria- valgus on ruumis leviv liikumine Korpuskulaarteooria- valgus on osakeste voog. Värvused jagatakse: Akromaatilised- valge, must, hallid. Kromaatilised- spektri värvid (kirjeldatavad lainepikkusega) Kahe või enama spektraalvärvuse segud. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Täielik sisepeegeldus esineb, kui on üleminek tihedamast keskkonnast hõredamasse. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks: n= v1/v2. sin/sin=n1/n2
omakorda kolmanda korralduse värvid Hele-tume kontrast võimendub alati siis, kui kõrvutada heleduselt erinevaid värve. Värvikaartidelt sobiva värvi otsimisel tasub alati selle efektiga arvestada. Eriti selgelt tuleb heleduse muutus esile juhul, kui me asetame sama värvi kord heledamale, kord tumedamale taustale. Kaks väikese heleduserinevusega värvi võivad aga tugevakontrastilise eraldamise korral näida ühesugused. Kromaatiline-akromaatiline kontrast. Kuigi akromaatilised värvid moodustavad kromaatilistele neutraalse tausta, on need ise väga tundlikud naabervärvide mõju suhtes. Kõige tundlikum on kromaatilise värviga sarnase heledusega hall, mis omandab enda kõrval asetseva värvi vastandvärvi varjundi. Komplementaarkontrast. Komplementaarvärvid tekitavad teineteist vastastikku ja võimendavad teineteist suurima kiirgusjõuni. Kindlas vahekorras kasutatuna loovad ülimalt staatilise mulje
kaudu. Täiendvärvid ehk komplementaarvärvid asetsevad värviringis vastakuti. Nende värvi omadused on järsult erinevad, kuid need täiendavad oma erinevuse kaudu. Täiendvärvide kokkukuuluvus oli 19. sajandi värviteoreetiku E. Heringi harmooniateooria aluseks. Komplementaarvärve omavahel segades on tulemuseks mustjashall, ent nii juhtub vaid täpselt valitud värvitoonide korral. Kui värvitoon on ligilähedane, on segamise tulemuseks pruun. Mittevärvid ehk akromaatilised värvid must, valge ja hallid on neutraalsed, need ei mõjuta värvitoone, kuid lisavad neile sära ja kirkust. o Pinda, mis peegeldab valdava osa kõigist spektrikiirtest, nähakse valgena (peegeldub valikuta üle 60 %). o Pind, mis neelab valdab osa kõigist spektrikiirtest, nähakse mustana (peegeldub valikuta alla 10 %). o Pinda, mis on osa kõigist spektrikiirtest neelab ja osa peegeldab, nähakse hallikana (peegeldub valikuta 10- 60%)
teistele organitele ning muundatakse närviimpulsiks, mida analüüsitakse ajus. o Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz Inimene kõrgemat (ultraheli= suurem kui 20 000 Hz) ja madalamat (infraheli= vaiksem kui 16 Hz) ei kuule · Nägemine o Annab 90% tajudest o Näeme valgust ja värve o Valguslained o Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid o Akromaatilised värvid ehk mittevärvilised värvid (must, valge ja hall) o Daltonism ehk värvipimedad; Nad ei näe punast ja rohelist Meestel 8% Naistel 0,5% Esineb ka täielikku värvipimedust, aga väga palju harvem Mälu · Mälu salvestumine o Info o Sensoorne mälu Lühikene aeg ehk 1 sekund ja olemasolu on segane o Kujundi äratundmine
VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett kollane+ sinine = roheline Värvi põhikarakteristikud Värvitoon (värvus)- Ideaaliks spektrivärvid Küllastus, kromaatilisus Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid võimaldavad toone helestada ja tumestada Värvide liigitus ja koostis Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad aga lahustuvad. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi: Füüsikalised omadused Optilised omadused Mehaanilised omadused
Kui segada omavahel kaks sekundaarvärvi või primaarvärv ja sekundaarvärv, siis saadakse TERTSIAALVÄRV. Tertsiaalvärvid on näiteks kollane+ oranz= kollakasoranz oranz+ roheline= pruun Värviringis asuvad vastamisi vastandtoonid ehk TÄIENDVÄRVUSED ehk KONTRASTTOONID Punane - roheline Kollane - lilla Sinine - oranz Kõiki värviringi värve nimetatakse KROMAATILISED VÄRVID. Kromaatilistel värvidel on kolm omadust- värvitoon, heledus ja küllastumus. Värviringi ei kuulu AKROMAATILISED VÄRVID ehk must, valge ja hall Värviringis kõrvuti olevad toonid on LÄHEDASED ehk KÕRVALTOONID. Primaarvärvid Värviringi aluse loovad kollane, punane ja sinine. Neid nimetatakse PRIMAARVÄRVIDEKS. Sekundaarvärvid Primaarvärvide omavahelisel segamisel saadakse SEKUNDAARVÄRVID. KOLLANE+ PUNANE= ORANZ
annaabi.ee 
