Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus. Toon saab iseloomustada sõnadega punane, kollne, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraalsetele värvidele. Küllastus näitab värviringi seotust halliskaalaga. tume Põhivärve omavahel segades saame sekundaarvärvid.
Teleskoobid Ants Luik Refraktoteleskoop Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas" Miinused: - Suur pikkus - Halb tasakaal (ühes otsas raske lääts) - Erineva lainepikkusega valguskiired murduvad läätses erinevalt, kvalieetse kujutise saamiseks on vaja erinevatest läätsedest liitsüsteemi. Maailma suurim refraktor. Valmistatud 1897. aastal, akromaatilise objektiivi läbimõõt 102 cm, fookusekaugus 19.4 m, asub Yerkes'i observatooriumis USA-s. Reflektorteleskoop Newtoni süsteem: Reflektorteleskoop Cassegrain'i süsteem Reflektorteleskoop Eelised: - 2-4 korda lühem - Parem kaalujaotus - Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) - Objektiiv võib asuda ka küljel Teleskoope iseloomustavad omadused:
oma töötoa aknast avanevast õuevaatest *1835: William Henry Fox Talbot teeb valgustundlikule paberile foto oma elukoha aknast avanevast vaatest *1838: Louis Mande Daguerre trükib lendlehe, milles teatab, et on leiutanud mooduse, kuidas valguse abil hõbeplaadile kujutist tekitada *1839: 19. augustil teatab Prantsuse Teaduste Akadeemia oma pidulikul koosolekul dagerrotüüpia sünnist *1840: Joseph Petzval (18071891) konstrueerib akromaatilise objektiivi valgusjõuga 1:3,6 *1841: W. H. F. Talbot patenteerib kalotüüpiaprotsessi, mis on tänaseni kasutatava negatiiv- positiivprotsessi eelkäija *1843: W. H. F. Talbot patenteerib suurendusseadme *1850: New Yorgis hakkab ilmuma "Daguerreian Journal", maailma esimene fotoajakiri *1851: W. H. F.Talbot teeb Leydeni purgi abil esimese välklambivõtte *1853: G. M. Levy ehitab esimese momentkatiku *1853: Latimer Clark demonstreerib esimest stereokaamerat *1854: G
peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Värvi küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks. Eredus väheneb vastavalt sellele kas segatakse värvile juurde musta või valget või mõlemat. Nii
nägemise aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. 16. Millised on värvuse kolm mõõdet (värvitoon, heledus ja küllastus) Värvitoon on omadus, mis eristab sinist rohelisest, rohelist punasest jne. Erinevad üksteisest lainepikkuse poolest. Heledus on mõõde, mis eristab musta valgest ja nende vahele jäävaid erinevaid halli varjundeid. Küllastus - värvuse puhtus e kuivõrd on akromaatilise( ilma värvitoonita) asemel kromaatiline(lilla, punane, kollane). Mida rohkem halli on värvusesse segatud, seda vähem küllastunud see värvus on. 17. Mille kohta annab informatsiooni värvuskontrast ja negatiivne järelkujutis? Milles seisneb värvuste vastandprotsessi teooria (täiendvärvused)? Värvuskontrast - tajutav värvus on kahel objektil erinev; sinise taustaga ruut tundub kollakas, kollaka taustaga ruut sinakas. Tõestus, kuidas värvused kipuvad
Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks. Eredus väheneb vastavalt sellele kas segatakse värvile juurde musta või valget või mõlemat.
Samuti, sööme me valget värvi riisi, sokolaadi, vahukoort ja muud. Ka koopiapaber, millele on kirjutatud see referaat on valge. Ma arvan, et valisin referaadi teemaks just valge, sest see värv lummab mind, on mu lemmik ja on kindlasti palju, mida ma selle kohta varem ei teadnud. Valge sümbolina, millega see assotsieerub, optiline mõju Valge on kõikide värvide kombinatsioon nähtava valguse spektris. Valget kirjeldatakse akromaatilise värvina, nagu mustagi. Valge on tehniliselt akromaatiline, ja mitte värv, kuna tal pole värvust, on neutraalne. Valge kuulub külmade värvide hulka ja mõjub optiliselt suurendavalt. Looduses, valge värvus tuleb kui läbipaistvad kiud, osakesed või piisakesed on läbipaistvas raamistikus 3 oluliselt raskesti murduvamas võres
mis jagab vee külmumis- ja keemistemeperatuuride vahe sajaks osaks. 1745 Leideni ülikoolis leiutatakse Leideni purk. 1745 Vene keemik Mihail Lomonossov pakub välja massi jäävuse seaduse. 1747 Benjamin Franklin leiutab piksevarda. 1747 James Lind avastab, et tsitruseviljad ennetavad skorbuuti. 1752 Franklin lennutab äikesetormi ajal lohet ja näitab, et äike on üks elektri avaldumise vorm. 1758 George Dollond valmistab akromaatilise läätse (selline lääts koondab erinevat värvi valguskiired samasse fookusesse). 1759 Ilmub Halley komeet, Jupiteri ja Saturni gravitatsiooni mõjude tõttu siiski aasta hiljem kui ennustatud. 1765 Harrison saab viimaks kätte auhinna kronomeetri eest. 1766 Henry Cavendish teatab vesiniku avastamisest. 1768 James Cook vaatleb Veenuse ja päikese kattumist Tahitil. 1769 James Watt täiustab aurumasinat.
läätsega. Üheks kõiki inimesi tabavaks nägemishäireks on presbüoopia ehk vananemisega kaasnev kaugnägelikkus. Kepikeste ja kolvikeste funktsioonide erinevuste seletamine on viinud nägemise kaksikteooria loomisele. Tsentraalne nägemine realiseeritakse koonustega ja seda iseloomustab kõrge nägemisteravus ning kromaatiline (värvi-) tundlikkus ehk tinglikult päevane nägemine. Perifeerne nägemine realiseerub kepikeste kaudu ja siin on tegemist akromaatilise (must- valge ehk tinglikult öise) tundlikkuse ning madala nägemisteravusega. Nägemissüsteemi funktsionaalne struktuur Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad bipolaarsetesse rakkudesse, sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, väljub silmakoopast ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku
annaabi.ee 
