kiiresti ülesse, siis nüüd, kus soojad ilmad juba pikemat aega, hakkavad ka enamik maju soojust akumuleerima. Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks? Statsionaarne konditsioneer Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel: Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine? Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab. Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsiaalseid aknaklaase, mis ülekuumenemist vähendavad, kuid sellegi poolest kipub ruumides temperatuur tõusma liiga kõrgele. Statsionaarse konditsioneeri kasutamise üheks peamiseks probleemiks on selle kallidus. Kõige enamlevinud konditsioneerid on seina või lakke kinnitatavad. Nimelt ruumide
2)valgustatus vastab piirnormidega nõuetele kohtvalgusteid I 3) üldvalgustus väga hea, töötsooni valgustatus II ja üldvalgustus ei vasta eeldatavasti II piirnormidele 4) töötsooni valgustatus ja üldvalgustus ei vasta eeldatavasti piirnormidele loomulik 1) väga hea (rohkelt aknapinda) Kõik ruumid I valgustus Müra 1) tööruumides õmblusmasinate müra tööruumides II Õhu liikumine Ruume õhutatakse akende ja uste kaudu Kui toimitakse nii II Tolm 1) kasutatakse väga tolmavaid materjale Tööruumides II (kangatolm) 3. Keemilisi ohutegurid, mis võivad põhjustada mürgitusi, allergiat, naha-, kopsu- ja neerukahjustusi jne.
4)üldvalgustus väga hea, töötsooni I valgustatus ja üldvalgustus ei vasta II eeldatavasti piirnormidele III 5)töötsooni valgustatus ja üldvalgustus ei vasta eeldatavasti piirnormidele loomulik 1) väga hea (rohkelt aknapinda) Alumine korrus; I valgustus 2) olemas laeaknad, valgustatus ebaühtlane ruumid nr; ülemine II 3) väike aken, pikk ja kitsas ruum, korrus; enamus II valgustatus ebaühtlane ruume II 4) puudub, ei ole pideva töötamise ruum Ülemine korrus; II 5) Olemas ruumis nr
ettevõtete üldisi trende, käibeprognoose, kuid teiselt poolt ka töötaja kohta vajalikku pinda mõjutavaid tegureid. Need tegurid on küllaltki raskelt prognoositavad ning ka väga põhjalike mudelite puhul jääb alles piisavalt ebamäärasust. (Brueggeman, Fisher 2008) Kuigi ruudukujulist bürood on kõige odavam ehitada, kuid kuna see pakub ka madalaimat tulu ruutmeetri kohta, siis eelistavad arendajad tihti rohkemat aknapinda pakkuvaid ristküliku kujulisi ruume. Optimaalne pind sõltub üürnikust kellele hoone mõeldud on. Mitmekorruseliste büroohoonete optimaalseks korruse pinnaks loetakse 1600 kuni 2500 m2. Omaniku seisukohast on efektiivne kasutada avatud planeeringuga büroopinda, mis muudab büroo ümberplaneerimise, kui ka algse ehituse odavamaks. Samas tuleb arvestada, et avatud büroo pinnakasutus vähendab privaatsust ja suurendab müra, mistõttu ei pruugi see kõigile sobida. (Toompark 2003)
kõrge üürituluga büroohooned üldjuhul parima asukohaga maatükile kõrgeimat loodavat lisandväärtust. (Guy, Henneberry 2002, 76) Teistpidi vaadates võib öelda, et kalleimates piirkondades on just büroohooned (Brueggeman, Fisher 2008). Üldise teooria järgi on ruudukujulist bürood kõige odavam ehitada. Samas pakub see ka madalaimat tulu ruutmeetri kohta, mistõttu eelistavad arendajad tihti rohkemat aknapinda pakkuvaid ristküliku kujulisi hooneid. Optimaalne pind sõltub üürnikust kellele hoone mõeldud on. Mitmekorruseliste büroohoonete optimaalseks korruse pinnaks loetakse 1600 kuni 2500 m2. Omaniku seisukohast on efektiivne kasutada avatud planeeringuga büroopinda, mis muudab büroo ümberplaneerimise, kui ka algse ehituse odavamaks. Samas tuleb arvestada, et avatud büroo pinnakasutus vähendab privaatsust ja suurendab müra, mistõttu ei pruugi see kõigile sobida. (Toompark 2003)
annaabi.ee 
