1.Meteoroloogilised tingimused. Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast. Mittealaline töökoht- koht, kus töötaja töötab väiksema osa oma tööajast (alla 2 tunni) Soe aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle +10 C
tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima; · sooritatava töö intensiivsus ja raskus; · organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus). Seega mikrokliima tingimused töökeskkonnas peavad tagama termoreguleerimismehhanismi sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja
tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima; · sooritatava töö intensiivsus ja raskus; · organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus). Seega mikrokliima tingimused töökeskkonnas peavad tagama termoreguleerimismehhanismi sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja
tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus; organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus). Seega mikrokliima tingimused töökeskkonnas peavad tagama termoreguleerimismehhanismi sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja
tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus; organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus). Seega mikrokliima tingimused töökeskkonnas peavad tagama termoreguleerimismehhanismi sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja
annaabi.ee 
