· Aistimistegevuse nõrgenemine võib põhjustada inimese aktiivsuse vähenemist valgustus, prillid jne. · Psühholoogilised tegurid mõjutavad seda, kuidas inimene tajub ümbritsevat · Üksindus, toimetulekuraskused võivad olla söömishäirete põhjuseks · Aistimistegevuse nõrgenemine lisab vanurile eraldumist ja toimetulematust Nägemine Max noorem kooliiga. Märgatav langus 50 a.: Pupilli ahenemine, akkomodatsiooni halvenemine Muutused värvustundlikkuses. Max 2735 a. Eriti langeb siniste ja punaste toonide puhul. Hallkae kõigil üle 80 a. Nägemisväli 5172 a. ki hulgas 3% kellel nägemisväli üle normi. Neurasteenikutel ja hüsteerikutel kitsam. 70 a. 30% võrra nägemisteravus langeb Taju adekvaatsus ei muutu 2050 a. Mida suuremad segajad, seda suurem erinevus noorte ja vanade vahel. Mida keerukamad figuurid, seda enam annab tunda ealine erinevus. Taju täpsus langeb
7. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ning see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed püüavad akkomodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust (praktikat) ning anda sellele arukamat tähendust, et seeläbi savautada juba olemasolevate skeemide ja kogemuslikust praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. 8. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? Sensomotoorne perioon (0-2. eluaastani) Liigutuste eesmärgipäraseks muutumine. Nähtu jäljendamine. Esemete permanentsuse taju (9
keskkonnaga võimalikult hästi kohaneda. Sellist kohanemise saavutamist nimetas ta tasakaaluks. Ja inimesel nagu ka muudel organismidel on tung saavutada tasakaalu, neid häirib tasakaalu puudumine. Seega, kui laps puutub kokku millegagi, mis ei sobi tema olevasolevatesse teadmiste ja kogemuste skeemidesse, kaob tasakaal ning selle taassaavutamiseks peab ta enda mõtlemist kohandama, mille käigus leiabki aset areng. 40. Milline on erinevus assimilatsiooni ja akkomodatsiooni vahel? assimilatsioon- uue kogemuse paigutamine olemasolevasse skeemi akommodatsioon- skeemi muutmine või uue skeemi loomine uue kogemuse organiseerimiseks. 41. Mis iseloomustab iga kognitiivse arengu staadiumi? Sensomotoorne staadium(sünnihetkest teise eluaastani) Sünnist teise eluaastani saavad lapsed kogemusi ümbritseva maailma kohta eelkõige aistingute ja motoorsete tegevuste kaudu. Operatsiooni-eelne staadium(2 - 7 eluaasta) Mõtlemine toimub keele abil ja muutub tänu sellele
annaabi.ee 
