Liidus? Saksamaal oli võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga tihti jõhkram. Keelati mitte ainult loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti. 6. Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Traditsiooniline, realistlik kunst, eeskujud võeti 19. Sajandi akademismist ja realismist. 7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, kus ülistati juhte, töölisi, revolutsioonisündmusi, sõjalisi võite. Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased. 8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat?
2) Erinevalt Paulist alustab Kristjan Raud kunsti õppimist Peterburis. Paralleelselt õppetööga külastab ta muuseume ja näitusi, võrdleb, juurdleb, analüüsib. Veel aastaid hiljem tunnistab ta, et tutvumine vene- ja lääne-euroopa klassikaga ning kaasaegse kunstiga haris noorte kunstnike kunstimõistet, maitset, värvidest arusaamist. Kristjan Raud lahkub Peterburist mitte üksnes hea joonistajana, vaid ka kunstnikuna, kelle töödes avaldusid esimest korda meie kunstis tugevad akademismist eemaldumise tententsid, vabama eneseväljenduse otsingud. 3) Mahajäänud õpetamismeetodid, kivinenud akademism nendega põrkus ta eriti teravalt kokku just siin. Vaevalt Düsseldorfi saabunud unistab Kristjan Raud mujale Münchenisse , Pariisi. Pettunult pöördus Kristjan Raud tagasi kodumaale, kus ta suve jooksul jätkab tööd, vastupidiselt oma unistusele , pliiatsiga. Erinevalt eelmistest kodumaal veedetud
Modernism - 19.saj lõpp - 20. saj. I pool Väga laiahaardeline liikumine, mis hõlmab 20.saj I poole kõiki avangardseid isme. Kuigi mõned modernsed ismid ei pruugi olla väga sarnased, oli kõiki ühine joon akademismist lahti ütlemine ja eksperimenteeriva kunsti eelistamine. Samuti otsisid kõik -ismid vastust kunsti ja inimkogemuse olemust puudutavatele fundamentaalsetele küsimustele. *eksperimentaalne, radikaalne, alateadvuslik Funktsionalism Kunstis 1920. aastail ehitus- ja tarbekunstis tekkinud suund, mis seab ehitise või eseme vormi vastavusse tema otstarbega. Loobutud on dekoratiivsetest elementidest, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur
annaabi.ee 
