Teemad on võetud antiikmütoloogiast ja kirjandusest, töödes pööratakse suurt tähelepanu selgele joonele ja korralikule vormile. Siiski ei ole tegemist realismiga. Johan Köler (1826 1866) Eesti rahvuskunsti rajaja. Väljapaistev portretist ja maastikumaalija, kuid tööd olid tihti ilustatud ja idealiseeritud. 1. Autoportree 2. Ketsaja 3. Itaallanna lastega ojal August Veizenberg (1837 1921) Esimene eestlasest skulptor. Kõige akadeemilisemat laadi kunstnik. Modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. 1. Linda 2. Hämarik 3. Autoportree Amandus Adamson (1855 1929) Skulptor. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, tedagi huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. 1. Koit ja Hämarik 2. Russalka 3. Hülgekütt
sajandi esimesel poolel G. Courberti rajatud maalistiil, mis tekkis Prantsusmaal. See on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Selle kunstivoolu tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Varasemal ajal andsid tooni siin elavad sakslased. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke Eestis olid Johann Köler, kes töötas peamiselt Peterburis. August Weizenberg, kes oli esimene skulptor, kõige akadeemilisemat laadi kunstnik, modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, skulptor oli Amandus Adamson. Teda huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut
- on seni olnud täidetud peamiselt uuringutööga üliõpilaste diplomitööde raames. Selle tööga jätkatakse seda senisest rohkem sektori vajadustele ehk lausa vastavale uurimistellimusele allutades. Juurde tulevad projektipõhiselt teostatavad arendus- ja uurimistegevused, mis nii oma sisult kui vormilt väljuvad kooli seinte vahelt kaasates kogu sektori osas partnereid nii üle Eesti kui välismaalt ning lisades senisest rohkem rõhku rakenduslikkusele, millele omakorda lisanduvad akadeemilisemat laadi pürgimused turismiteadusega tegelemise suunas. Ehk siis aastaks 2015 peaks EHTE-s toimuma süsteemne rakendusteaduslik tegevus. Geograafilise peafookusena tuleb esile tõsta Läänemere regiooni, mille keskpunktis ehk Helsingi-Riia ja Stockholm-St.Peterburg telgede ristumiskohas Tallinn ja EHTE ka paiknevad. Seega - peamised välispartnerid arendus- ja uurimistegevuseks on samuti Soomest, Rootsist, Lätist ja Venemaalt. Laiemat geograafilist haaret rakendatakse
· Tulemused: teooria / kontseptuaalsel tasandil, teooria-põhine üldistamine (teadmiste ülekantavus) Juhtumiuuringu eelised ja võimalused: · Luua kompleksset ja terviklikku (kontekstiga arvestavat) süvateadmist uuritava juhtumi kohta. · Neid teadmisi saab kasutada ühe spetsiifilise juhtumi mõistmiseks ja ka sarnaste protsesside/nähtuste uurimiseks teistes kontekstides. · Võimaldab paindlikku uuringudisaini, nii akadeemilisemat kui rakenduslikumat lähenemist · Andmete ja meetodite triangulatsioon suurendab reliaablust ja valiidsust. Juhtumiuuringu piirangud: · Ei sobi, kui on soov üldistada üldkogumile. Mis võib juhtuda (aga ei tohiks): · Erinevate andmete kogumine ja analüüsimine võib osutuda kavandatust ajamahukamaks ja keerulisemaks. · Juhtumi käsitlus jääb kirjeldavaks. · Juhtumi-uuringu asemel on tegemist juhtumi-põhise uuringuga. Juhtumiuuringu kvaliteedist:
annaabi.ee 
