SUMERID (IV - III aastatuhanded e.m.a) Märksõnad: Sumerid kasutasid skulptuuride valmistamiseks eelkõige savi, kuna sobiv materjal puudus (kuid hauakambritest on leitud erimaterjalidest asju, seega nad tõid neid ikkagi sisse). Palju on leitud põletatud savitahvleid reljeefidega ja savikujukesi. Tüüpiliseks leiuks on pitsatsilindrid, millel kujutati stseene mesopotaamia mütoloogia ja ajaloo ainetel nt (Gilgamesh maadleb härja ja lõviga). Assüürlased, akaadlased kasutasid rohkem kivi (kivireljeefid vt allpoolt), samuti pronksi. Sumerite skulptuurides on märgata emotsioone. Muhedad. Positiivsed. Erinev assüürlaste omadest, kus oli rohkem sõdimist ja kunigate ülistamist, kuigi ka sumeritel oli võitlusstseene, nt silinderpitsat, millel on kujutatud Gilgameshi härja ja lõviga maadlemas, kuid samas on need kuidagi "pehmemad" ja muinasjutulisemad/mütoloogilisemad). Sumerite reljeefidel on näha ka perestseene.
Mesopotaamia kunst oli valitsevaks kunstistiiliks vahemikus 4000a. 6.s. e.m.a. Kahjuks pole eriti palju teoseid tänaseks päevaks säilinud. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on aga siiski nii mõnigi ese leitud. Selle kõrgkultuuri loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased. Sellega seoses muutub ka kunsti põhiteema , kui kuningas Sargon aastal 2350 e.m.a. linnriigid oma võimu alla ühendab. Oluliseimaks teemaks saab ainuvalitseja ülistamine. Aastatel 1792-1750 e.m.a. , kui valitseb kuulus seadusteandja Hammurap , muutub tähtsaks kultuurikeskuseks Babüloni linn. Peale assüürlaste pealinna Ninive vallutamist toimub Babüloni linna suurejooneline väljaehitamine. Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Savinõude ja kujude järgi on
annaabi.ee 
