24. Limbiline süsteem on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. 25. NSi kõrgeim osa on Suuraju koore tegevus. 26. Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole * Soonkest *Ämblikkest * Kõvakest 27. Kus paikneb ajuvedelik ehk liikvor? 2 seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka? Kolmiknärv 32. Tingimatud refleksid on refleksid, pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid 33.
70 kg. Kuivainet leidub kehas ainult 25 kg. Protsentuaalselt on seda umbes sama palju kui näiteks süldis. Ent miks siis inimene ei liigu ringi võbiseva kallerdisena? Sellepärast, et oluline pole üksnes see, millest miski on tehtud, vaid ka see, kuidas see on tehtud. Kaks kolmandikku inimese kehas leiduvast veest paikneb rakkudes nagu väikestes anumates, üks viiendik jääb rakkude vahele, ülejäänu aga voolab vere ja lümfisoontes ning ajuvatsakestes. 2.3 Elutähtis vedelik Vesi on keskkond, milles toimub seedimine, toitainete transportimine, energiavahetus ja elusaine sünteesimine. Mida noorem inimene, seda rohkem on temas vett: 3kuises lootes 95% vastsündinus 80% täiskasvanud mehes 6570% naises 4060%. Noore organismi kudedes on seepärast rohkem vett, et seal kulgeb ainevahetus intensiivsemalt. Kui eakas inimene muutub kuivetuks, jääb väiksemaks ja
mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. -koosneb hallollusest Suuraju koor 6 kihti PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Kõvakest (dura mater)- välimine Ämblikkest (arachnoidea)-keskmine Soonkest (pia mater) -sisemine Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII
3) kõvakest DURA MATER ● Ajukestade vahele jäävad RUUMID on: 1) SUBDURAALRUUM - kõvakesta DURA MATER ja ämblikkesta ARACHNOIDEA vahel 2) SUARAHNOIDAALRUUM - ämblikkesta ARACHNOIDEA ja soonkesta PIA MATER vahel 27. Kus paikneb ja funktsioon: ajuvedelik ehk LIIKVOR ehk tserebrospinaalvedelik - LIQUOR CEREBROSPINALIS ● Asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● F: liikvor loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaajukanalis. 28. Inimesel on KRANIAALNÄRVE ehk peaajunärve arvuliselt 12 paari. 29. Kirjeldage X peaajunärvi ehk UITNÄRVI NERVUS VAGUS ➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas,
närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest Sisemine ehk soonkest pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid 12 paari, tähistatakse rooma numbritega Funktsiooni alusel jagunevad: Tundenärvid Motoorsed närvid Seganärvid Tundenärvid I haistmisnärv haistmissibul, haistmine II nägemisnärv silma võrkkest, nägemine VIII esiku-teonärv sisekõrv kuulmiserutused; sisekõrva esik tasakaaluerutused
ristluupõimik plexus sacralis 16) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid n. medianus, n. ulnaris - plexus brachialis ! 4. Aju ! 1) vaheaju jaotus (4), milline neist on motoorne keskus (tõmmata joon alla) 1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis (motoorne keskus) 4. hypothalamus 2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad
15, koeral 8 ja kanal 12 veregruppide süsteemi Vereülekanne loomadel · Lemmikloomadel ja hobustel · Vajalik doonori ja retsipiendi vere sobivuse kontroll: doonori erütrotsüüdid segatakse kokku retsipiendi vereseerumiga · Koertel ideaalne doonor 1.1., 1.2. ja 7. neg · Hobustel Qa ja Aa negatiivne Põlvnemise selgitamiseks. 36. Tserebrospinaalvedelik (paiknevus, koostis, ülesanded). TSEREBROSPINAALVEDELIK Ajuvatsakestes,seljaajukanalis ja subarahnoidaalruumis esinevat vedelikku nim tserebrospinaalved Tserebrospinaalvedelik kaitseb aju mehhaaniliste mõjutuste eest ning tema kaudu eemaldatakse ka ainevahetusprodukte. Vedelik pärineb verest, moodustub pidevalt, analoogiliselt lümfi tekkega, on pidevas liikumises, imendudes tagasi venoossetese siinustesse. Mineraalainete koostiselt sarnaneb tserbrospinaalv. vereplasmale, kuid
Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut. Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor. Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev
28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut 29. Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega (punastamine) 30. NS'i kõrgeim osa on suuraju koor 31. Pea- ja seljaaju kestad Kõvakest DURA MATER Ämblikkest ARACHNOIDEA Soonkest PIA MATER Nende vahele jäävad subturaalruum, subarachnoidaalruum 32. Ajuvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS ja asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarachnoidaalruumis Funktsioon Pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest 33. Peaajunärvide funktsioonid Peaaju närve on inimesel 12 paari 1, 2, 8 Tundenärvid (sens) 3, 4, 6, 11, 12 Motoorsed (mot) 5, 7, 9, 10 Seganärvid 34. Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid on VII - näonärv 35. Peaajunärv, mis innerveerib näo nahka ja mälumislihaseid V kolmiknärv 36
Seda asjaolu tuleb arvestada lumbaalpunktsiooni tegemisel, mille ajal subarahnoidaalruumist lastakse välja ajuvedelikku või viiakse sinna ravimeid. Nõelatorge tehakse III ja IV nimmelüli vahele või ühe lüli võrra madalamale. Sellel kõrgusel asub lülisambakanalis hobusesaba, kuid siia ei ulatu seljaaju, sellega on välistatud tema vigastamine. AJUVEDELIK e. tserebrospinaalvedelik Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. Teda valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes, neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarahnoidaalruumi. Samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subarahnoidaalruumist lümfi- ja venoossesse vereringesse. Ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn. vesipea tekke. Liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks.
- lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi
- lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi
AJUVEDELIK ehk tserebrospinaalvedelik ehk LIIKVOR LIQUOR CEREBROSPINALIS ● värvitu, läbipaistev vedelik ● sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K, Ca jt soolad) ● loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (norm 100-150mm H2O sammast ● aju massi suurenedes (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb ● asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● kogumaht täiskasvanud on 150-200ml, u klaasijagu ● valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ● neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarhanoidaalruumi ● samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subrahnoidaalruumist lümfi- ja venossesse vereringesse ● ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn vesipea tekke
· regulaatorained hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse või otsitakse. Teised verega seotud kehavedelikud: · koevedelikud kõigis kudedes on rakkude vahel interstitsiaalne vedelik, mis on pidevas seoses vereplasmaga. Koos veega liiguvad ka selles lahustunud ained · lümf lümfisüsteemi kaudu vereringesse tagasi juhitav osa koevedelikest · ajuvedelik ajuvatsakestes soonpõimikute toodetud väga lahja vereplasma, see on koevedelikuks närvikoele kesknärvisüsteemis ja osalt ka perifeerses närvisüsteemis · primaarne uriin neerudes algul valguvaba vereplasma, hiljem neerutorukestes imendatakse kasulikud ained tagasi ja eritatakse jääke juurde, tekib sekundaarne e päris uriin · seroosvedelik seroosõõntes · sünoovia liigeseõõntes vastavate kelmete poolt eritatav vedelik, sisuliselt vähese
- Düskineetiline vorm – basaalganglionid, tahtmatud liigutused - Ataksia – väikeaju, rabedad liigutused, tasakaaluprobleemid ja keha ruumitaju Kaasuvad probleemid: söömis- ja joomisraskused, nägemisprobleemid, kuulmiskahjustused, kommunikatsioonihäired, sensoorse tundlikkuse häired, kognitiivsed häired, krambisündroomid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid Hüdruotseefalus e vesipea - Ajuvedelik tekib ajuvatsakestes. Peamine imendumine toimub peaaju kulaosa pealsetes struktuurides - Aju vedelik koos jääainetega tuleb välja, imbub laiali. Uueneb ööpäevas u 3x. Kui vesi hakkab kogunema siis avaldab rõhku ja surub aju kudet väljapoole - Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigaltkokku kasvanud ja pehmete koljuliideste arvelt saab pea venida. Algul pole kaebusi. Tekivad aju verevarustuse ja närvitalitluse häired –
Tserebraalparalüüs Pärilik, looteeas, sünnil või esimese 2 a jooksul tekkinud ajukahjustus. • Ajukahjustus arenemise ja kasvamise ajal ei muutu, kuid on alati olemas armina närvisüsteemis. • Olenevalt sellest, millise ajupiirkonna kahjustusega on tegemist, tekivad inimesel erinevad liikumispuuded ning võib esineda ka vaimupuue. • Peamine liikumispuude põhjus, 1/300 sünni kohta,Kerge, keskmine ja raske Hüdrotseefalus ehk vesipea • Ajuvedelik tekib ajuvatsakestes. Peamine imendumine toimub peaaju kuklaosa pealsetes struktuurides. • Ajuvedelik uueneb ööpäevas 3x mahus – kui imendumine on häiritud, tõuseb peaaju siserõhk ja aju töö on häiritud. • Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigalt kokku kasvanud ja pehmete koljuliideste arvelt saab pea venida - pea ümbermõõt kasvab. Algul pole kaebusi, kuid varsti surub ajusisene rõhk peaaju vastukoljuluid. Tekivad aju verevarustuse ja närvitalitluse häired
annaabi.ee 
