Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesaned Raamat, joonis 154 Soonkest liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkest kaitseb veresooni. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis valmistavad ajuvedelikku. Ämblikuvõrkkest ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse, vaid läheb nendest üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb ajuvedelikuga täidetud subarahnoidaalõõs. Ämblikuvõrkkest kaitseb õõsi. Kõvakest koosneb veresoonterikkast tihedast sidekoest. Kõvakesta ja selgrookanali pinna vahel paiknev koheva sidekoe ja veresoontega täidetud epiduraalõõs võimaldab selgroolülide liikumise korral kõvakestal jääda liikumatuks
Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. a) Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste. Ta liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkestast lähtuvad veresooned ajukoesse. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku. b) Ämblikvõrkkest - on õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum, mis on ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga. c) Kõvakest - on tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, väikeaju poolkerade vahel väikeajusirbi ja aju ristilõhes, kuklasagarate ja väikeaju vahel väikeajutelgi. Kõvakest täidab luuümbrise funktsiooni. 160
161) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni 162) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes
143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded? Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste
143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded? Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes
143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded? Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes
annaabi.ee 
