· kliiniline norm -eksperthinnangud · KÕNE- JA KEELE SPETSIIFILISED ARENGUHÄIRED Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest EKSPRESSIIVSE KÕNE HÄIRE ·Kahjustus aktiivses kõnes ·Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine)
langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist. Nende varaste protsesside hulka kuuluvad 1) loote esmase närvisüsteemi kujunemine; 2) närvirakkude ehk neuronite sünd primitiivsetest eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta. Kui neuraaltorust on moodustunud algelised pea- ja seljaajustruktuurid, algab aju püsielementide, neuronite ning gliiarakkude sünni- ja eristumis protsess. Täiskasvanud inimese ajus on umbes miljard neuronit ja veelgi enam gliiarakke. Kõik need rakud tekivad väga lühikese aja, umbes mõne kuu jooksul väiksest populatsioonist eellasrakkudest. Individuaalsete eellasrakkude arenguline valik sõltub kõige rohkem nende
· Pervasiivsed arenguhäired Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired · Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng · Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivne kõne häire · Kahjustus aktiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) · Kõnemõistmine ~ normis · MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll · Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine Retseptiivne kõne häire
ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaalne representatsioon, neuraalne representatsioon). ETTEVAATUST UUSBERGI SKEEMIGA! Aju on tõesti mingil määral moodulitest koosnev, KUID Uusbergi joonisel toodud funktsioonid ei ole enamasti seotud konkreetsete ajustruktuuride või piirkondadega! Ajustruktuurid ja piirkonnad (moodulid) on lihtsamate alamfunktsioonide jaoks (nt nägemisinfo vastuvõtmiseks on kuklasagar, kuid tajumiseks on vaja ka ülejäänud ajukoore erinevaid piirkondi). DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA I plokk: Eluliste funktsioonide plokk ehk aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk (sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid, mediaalne uusaju koor
Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng o 5-12a kuni 33%, P>T (3:1) o 28% kerge, 39% keskmine ja 12% tõsine Diagnostilised probleemid: o raske eristada normi variatsioonidest; sageli veel kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired o raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist o raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivse kõne häire Kahjustus aktiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest o sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus o agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest P>T, 5:1
• Aladiagnoositud, kuna sarnaseid sümptomeid võivad esile kutsuda ka teised tegurid • Alkoholi tarvitamine raseduse ajal on lineaarselt seotud imiku morfoloogiliste iseärasustega, sh väiksed pikkus, kaal ja pea ümbermõõt (Feldman et al., 2012; n=992) • Peamine on kesknärvisüsteemi kahjustus, eriti peaaju • Väike pikkus, kaal ja pea Neuroloogiliste arenguhäirete põhjused: pärilikkus, keskkond, sünnipäeva efekt, toksilised mõjud, hormonaalne teooria Ajustruktuuride kahjustused – üldiselt pole tegemist ajukuvamismeetodiga tuvastatava ajukahjustusega. Vaid üliväikesel osal lastest on arenguhäire põhjustatud selgelt nähtavast kahjustusest, mis pärit sünnitraumast, entsefaliidist või varasest õnnetusest. • Toksilised efektid - väikeseid muutusi ajustruktuurides võib tekitada alatoitumine, uimastite kasutamine, kokkupuuted mürkidega. Kindlalt tõestatud nt elavhõbeda seos õpiraskustega. Tõenäoline link: Hg –
Ülaltoodud tähelepanekutest võib järeldada, et semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu sõltuvad erinevate närvimehhanismide tööst ning amneesia puhul on jäänud suhteliselt puutumatuks oskuste omandamist tagav ehk protseduuriline mälusüsteem. 4 Amneesiasündroom: H. M-i juhtum Amneesiahaige ühe esimese põhjaliku kirjelduse esitas Kanda neuropsühholoog Brenda Milner 1950. aastail. Nimelt opereeriti 27-aastase epilepsiahaige H. M-i aju, kuna teatud ajustruktuuride eemaldamine aitab oluliselt vähendada epilepsiast tingitud tugevaid krambihoogusid ning parandada haige üldist seisundit. Eemaldati osa ajukoore oimusagara mediaalsest osast, enamus hippokampusest ning mandeltuumast ehk amügdalast. Kuid positiivsete muudatuste kõrval ilmnes patsiendil tugev mälukaotus; H. M ei mäletanud enam peaaegu midagi oma elukäigust, ta ei tundnud ära arste, kes olid teda pikka aega ravinud, ei
kõikumine, epilepsia ,sidekoesümptomid - FAS, looteea alkohoolne sündroom – kesknärvisüsteemi kahjsustus, eriti peaaju, väike pikkus, kaal ja pea. Iseloomulik nägu, hüperaktiivsus, õpiraskused, vaimne alaareng, soodumus teisteks vaimse tervise häireteks nt sõltuvus. Neuroloogiliste arenguhäirete põhjused: pärilikkus, keskkond, sünnipäeva efekt, toksilised mõjud, hormonaalne teooria (igat peab oskama natuke selgitada ja näidet tuua). - Ajustruktuuride kahjustused – väiksel osal lastest arenguhäire põhjustatud selgelt nähtavast kahjustusest, mis pärit sünnitraumast, entsefaliidist või õnnetusest - Toksilised efektid – muutused ajustruktuurides on põhjustatud alatoitumisest, uimastitest, kokkupuutest mürkidega nt elavhõbe. Kui elavhõbe autokütusest eemaldati kasvas kooliedu ja kuriteod vähenesid - Hormonaalsed efektid
sealt formeerub kõne neuraalne kujund. On võimalik ka, et 2) erutus ei lähe Wernicke alale, vaid läheb kohe kaarkibu alalt Broca alale. Mõningad mõisted: Aleksia - Lugemise häire. Sellel pole konkreetset keskust, aga on seotud rohkem sensoorse afaasiaga. Agraafia kirjutamise häire. See on seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise häire. 7.loeng Kõne ontogeneetiline areng- ajustruktuuride ja kõnekeskuste kujunemise areng. Kõnekeskus on enamikel inimestel vasakul pool. Kui rääkival lapsel tekib aju vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, siis areneb täielik afaasia (rääkimisvõimatus), umbes aasta pärast kõnevõime taastub ja taastub ta tänu sellele, et kõnekeskus asub vasakul pool. Selline kõnekeskuse ümberasetsemine on võimalik ainult kuni 10. Aastaseni. Miks? 1. Kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. Eluaastat kaotatakse 2
5-12a kuni 33% Poisid>Tüdrukud (3:1). 28% on kerge probleem; 39% keskmine ja 12% tõsine. Diagnostilised probleemid: Raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired. Raske eristada üldisest arengu pidurdamisest või VAMist. Raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest. Ekspressiivse kõne häire: Kahjustus aktiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest (Tomblin et al
· Agressiivus lastel seostub rohkem keskkonnateguritega ja hilisemas eas rohkem pärilikkusega. Seda saab seletada asjaoluga, et alles varase ea keskkonnapiirangute ületamisega pääsevad pärilikud tegurid mõjule · Uuringud näitavad, et impulsiivsus kui temperamendi omadus seostub agressiivsuse ja antisotsiaalse käitumisega ning vahendajaks võib siin olla serotoniin · Serotoniini rohkus tekitab reaktsioonide pidurduse ja serotoniini puudus saamde reaktsioonidega seotud ajustruktuuride hüperaktiivsuse · Temperamendi ja agressiivsuse seostamine viib sammukese lähemale hälbiva või kriminaalse käitumise arengu mõistmise suunas, ehkki temperamendiline eelsoodumus agressiivselt käituda ei tekita veel iseendast hälbinut või kurjategijat · Impulsiivsuse ja agressiivsuse vahelise seose põhjuseks võib olla asjaolu, et me suudame enamust oma agressiivsetest impulssidest pidurdada. Samas impulsiivsed inimesed seda ei suuda ja kalduvad sagedamini agressiivselt käituma
areneda sobivad käitumismudelid – probleemilahendus e. Täidesaatvate funktsioonde areng – lihtsamate ülesannete täitmine jõukohane 6. a. – voolavust ja paindlikkust nõudvates ülesannetes on arengulist kasvu märgata Aju areng puberteedieani • Teatud KF, käitumised võimalikud alles pärast vastavate ajustruktuuride küpsemist. ARENGU näide: • Ajupiirkondadest küpseb kõige hiljem frontaalsagar ja sellega seotud täidesaatvad objekti haaramine käega: funktsioonid – 2.k.suunab käe objekti poole Mälu – 4.k
annaabi.ee 
