tantsuga. Tantsus on muusika, mis annab põhilise meeleolu, žestid ja grimmassid- emotsiooni, lavakujundus- teadmise asukohast. Ja kõigest sellest saab üks terviklik jutustus, sõnagi lausumata. Maalide, skulptuuridel, joonistustel jt on kõigil oma lugu rääkida, iga pisidetail, pintslitõmme, värvivalik jne -- kõik need tähendavad midagi. Kunsti keele paremaks mõistmiseks tuleb alati kasuks tükike ajaloo- ja kultuuriteadmisi. Külastades võõrkeelset draamaetendust on ajurakkudel vaja teha tavalisest rohkem tööd, sest ainukesed vihjed, mis annavad aimdust, millest laval rääkidakse on žestid, emotsioonid ja kujunudus. Totaalselt hakkavad ajud ragisema siis, kui käes on tundmatus keeles raamat, kus parimal juhul aitavad illustratsioonid, kuid loomingu nautimisest siin rääkida ei saa. Mitmeid kordi lihtsam on minna võõramaalasel muuseumisse, sümfooniaorkestri kontserdile või tantsuetendusele, sest seal võib igaüks oma tahtmise järgi
mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ). Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja , mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada. Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel. Ajurakkudel on võime talletada ja taastada mälu jälgi. Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired ( mitte ehituslikud) Mälul on kolm faasi: 1) lühiajaline mälu ( umbes 1 minut ) info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul... 2) vahefaas ( 1-2 tundi ) närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk- järgult oma aktiivsuse
Verre eritub proinsuliin, mis ekvimolaarse jagunemise järel laguneb C-peptiidiks ja insuliiniks. Tühja koju puhul sekreteerib pankreas 40 mikrogrammi tunnis. Peale sööki on sekretsiooni tõus kahefaasiline. Insuliini T1/2 tervetel inimestel ja komplitseerumata diabeedi haigetel on 3-5 (10) minutit. Insuliin laguneb maksas, neerudes ja lihastes. 60% insuliinist laguneb esmasel maksapassaašil. Insuliini retseptorid leiduvad maksas, lihastes ja rasvkoes, samuti vererakkudel, ajurakkudel ja sugurakkudel. Insuliin soodustab glükoosi rakku sisenemist glükoosi transporterite translokatsiooni aktivatsiooni kaudu. Samuti reguleerib insuliin glükoosi metabolismis osalevate ensüümide aktiivsust ja sünteesi regulatsiooni. – Stimuleerib glükoosi muutumist glükoos-6-fosfaadiks ja edaspidist metabolismi. – Soodustab glükogeeni kogunemist, indutseerides glükogeeni süntaasi ja inhibeerides glükogeeni lammutavat fosforülaasi.
9 Inglise keeles sleep-learning ehk hypnopaedia 10 http://www.suite101.com/content/can-people-learn-while-sleeping-a119505, 21. mai 2009 11 http://www.sleeplearning.com/ Kui ma elaksin eelmise sajandi keskel, oleksin antud meetodi ka oma loogikast lähtudes koheselt hukka mõistnud, sest oma põhimõtetelt tundub see minule absurdsena. Pole vaja seda enda peal proovida, mõistmaks, et isegi meetodi efektiivseks osutumise korral takistaks pidev heli inimesel puhkamast ja seega ajurakkudel taastumast. Kuid ma ei pea magamise ajal õppimist täiesti võimatuks ideeks. Mõtlemistainet pakub 1911. aastal kirjutatud Hugo Gernsbacki romaan12, milles autor toob välja idee erilisest masinast, nn hüpnobioskoobist, mis saadab elektrilisi signaale otse magaja ajju. Põhimõtteliselt poleks selline õppimise meetod und häiriv, kuna kõik protsessid leiaksid aset organismi neurokanalite tasemel ja ei erineks seega keha bioloogilistest protsessidest
tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ➔ mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega, seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. ➔ Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. - Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada. ● Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel. ● Ajurakkudel on võime talletada ja taastada mälu jälgi. ● Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired (mitte ehituslikud). Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. Lühiajalise mälu all mõistetakse ➔ informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule.
ühinevad viiruse membraan ja endosoomi membraan ning viiruspartikkel pääseb endosoomist välja. Osa viiruseid ühinevad raku välismembraaniga, ilma et toimuks endotsütoos. Näit. AIDS-i põhjustav HIV-i viirus ühineb nende rakkude membraaniga, kus on glükoproteiin CD4. See valk on retseptoriks HIV-i viirusele. CD4 valk on olemas T- lümfotsüütide ühel subpopulatsioonil, makrofaagidel ja teatud grupil ajurakkudel. Seega HIV-iu viirus nakatab ainult neid rakke, sellest on aga küll, et viia rivist välja kogu immuunsüsteem. 10. Valkude import mitokondri maatriksisse ja kloroplastide tülakoididesse. Valkude struktuuris paiknevad signaalid, mis suunavad neid organellidesse. 11. Valkude lagundamine tsütoplasma proteasoomides Valkude degradatsioon tsütoplasmas toimub erilistes valgulistes kompleksides, proteosoomides
kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ). Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja, mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada. Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel. Ajurakkudel on võime talletada ja taastada mälu jälgi. Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired (mitte ehituslikud). Mälul on kolm faasi: 1) Lühiajaline mälu ( umbes 1 minut ) info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul. 2) Vahefaas ( 1-2 tundi ) närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma aktiivsuse
suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu
suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu
suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu
annaabi.ee 
