1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
• eredat valgust; • ekraanide pikaajalist vaatamist õhtul; UNEPUUDUSE KÕRVALMÕJUD • nõrgestab immunsüsteemi; • alaneb stressi talumisvõime; • keskendumisvõime halvenemine; • vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; • eluea vähenemine; UNEHÄIRED • unetus; • uneaegsed hingamishäired; • narkolepsia; • rahutute jalgade sündroom; UNENÄOD • unenäod esinevad valdavalt REM-une ajal, kuid ka teistes unestaadiumites; • REM-une ajal kasutatakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; • esinevad kõigil imetajatel ja lindudel; puuduvad roomajatel ja teistel külmaverelistel; KASUTATUD ALLIKAD •https://www.sleepfoundation.org/sleep-tools- tips/healthy-sleep-tips •https://en.wikipedia.org/wiki/Sleep •https://www.sleepfoundation.org/sleep-disor ders-problems •https ://www.tlu.ee/opmat/ka/Taastvahendid_II/uni _kui_vga_oluline_inimese_taastumisvahend. html •https://
pidada tugeva valu üheks põhjuseks). Tänu sellele pööravad teadlased üle maailma serotoniinile palju tähelepanu. On selgunud, et serotoniini hulk vereringes muutub enne migreenihoogu ja langeb järsult migreeni hoo alguses( samuti võib aju serotoniini sisaldus mõjutada inimeste valutundlikkust). Õnnehormoon serotoniin aitab ajul vihahooge taltsutada. Nälg või stress panevad ajus serotoniinitaseme kõikuma. Need muutused mõjutavad ajupiirkondi, mis aitavad inimestel oma viha kontrollida, näitas Cambridge´i teadlaste uurimus. Avastus võib selgitada, miks on mõned inimesed agressiivsemad, kui teised. Depressioon Kuidas teda saadakse? Korrapärane treening: 3x nädalas minimaalselt 20 minutit( näit: jooksmine, jalgrattaga sõitmine, ujumine, kõndimine). Toidust:Kaunviljad, apteegitill, rõigas, tomat, spinat, banaan, viigimari, ananass, punasevärviline köögivili, kartul,
EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Iseloomustus: Lihastoonus on väga madal kiired silmaliigutused Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad ka unenäod Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul. Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre. 1.3 Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired. 1.4 Unevajadus:
Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid -Atsetüülkoliin (ACh) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu -Serotoniin (5-HT) meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni -Noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus -Gamma-aminovõihape (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites -Glutamaat erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat?
Homoseksuaalsetel meestel ja heteroseksuaalsetel naistel olid mõlemad ajupoolkerad enam-vähem ühesuurused. Uurijad keskendusid ka mandelkehale (corpus amygdaloideum) ja selle seosele teiste aju osadega. Mandelkeha juhib ajus emotsioonide tekkimist ja kulgu. Ajuskaneering näitas, et homoseksuaalsetel meestel oli ajutöö rohkem sarnane heteroseksuaalsete naiste kui heteroseksuaalsete meeste ajutööga. Heteroseksuaalsetel meestel ja lesbilistel naistel mõjutab mandelkeha eriti tugevalt ajupiirkondi, mis juhivad keha liigutusi. See tähelepanek kinnitas varasemat tähelepanekut, et võitle või põgene reaktsioon on tüüpiline maskuliinne omadus. «See võib selgitada, miks naised ja mehed reageerivad erinevalt tundeärritustele nagu stress. Üks võimalus on, et inimestel on aju ehituse tõttu erinevad eeldused. Uurijad aga ei osanud selgitada, miks homoseksuaalsete meeste aju ehitus meenutas vastassugupoole aju ehitust. Uurijate arvates võivad ajuerinevused tekkida looteperioodil
Miks on emotsioonid vajalikud? Kirjeldage emotsiooni erinevate komponentide funktsioone ja olulisust. · Emotsioonid on vajalikud inimeste mõistmisel, et paremini kontakti saada ja suhelda. · Ema ja lapse vaheline suhtlemine. · Nutmine suurendab ellujäämise tõenäosust, annab märku hädaohust. · Positiivsed emotsioonid tagavad sihipärase käitumise püsivuse. · Sündmus põhjustab emotsiooni, kodeerimine, milline see emotsioon on, reageerimine. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsioonis. Emotsioonide kujunemisel on oluline osa ka ajukoorel. Olulisemad piirkonnad: taalamus, hüpotaalamus, ajukoor, amügdala, limbiline süsteem. Ajupoolkerade vahelised erinevused:
ja olulisust. Emotsioone on vaja, et inimesi paremini mõista. Vastasel juhul oleks meie jutt monotoone ning me ei mõistaks jutu tagamõtet. Emotsioonitu tekst ei kutsu kuulama. Paremini kontakti saada ning suhelda. Mõista mis on ohuks. Viha paneb su ründevalmis. Sündmus-põhjustab emotsiooni, kodeerimine milline see emotsioon on, tegutsemisvalmidus- valmis põgenema kui vaja, emotsiooni avaldumine pisarad, naer ... , regulatsioon kas võimendada või mitte. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis.
(Psühhopaate toodab...2009) Psühhopaatide ajukoor on kahjustunud , silmade kohalt, silma koobastes ja samuti oimusagara sisemises osas. Ajukahjustused on aga erinevad, see sõltub vägivallageenide mõjust, nagu MAO-A geen, mis on seotud sooga. MAO-A geeni sisaldub X- kromosoomis. Selle võib saada vaid emalt. See seletabki, miks on enamjaolt mehed psühhopaadid.(Fallon, 2009). Samuti ei mõjuta emotsionaalsed sõnad (surm,vähk) psühhopaatide limbilisi ajupiirkondi nii nagu tavalistel inimestel. (Ramsland, 2005). Psühhopaatide keelekasutus Teadlased on teinud kindlaks, et psühhopaatidest mõrtsukate keelepruuk on teistest eristatav. Jeff Hancocki sõnul langeb psühhopaadi sõnakasutus kokku tema loomuomadustega, milleks on isekus, emotsioonitus ning empaatiavõime puudumine. Tekstiuuringutest on välja tulnud, et psühhopaadid kasutavad rohkem selliseid sidesõnu nagu "sellepärast" (ingl. k "because"), "mistõttu" või
koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest. Magnetresonants kuvamine (MRI)- Neurokuvamise meetod, mille puhul registreeritakse tugevate magnetimpulsside mõju ajukude moodustavatele molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus-Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.Primaarne,Reflektiivne,Eneseteadvus. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)-Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda
· migreen · seedetraktihaavandid · reumaatiline liigesepõletik · nahahäired (sh ekseem, nõgestõbi ja akne) · unehäired · tuberkuloos Nende spetsiifiliste probleemide kõrval on stressil haigustega ka teisi salakavalaid seoseid. Näiteks pärsib stress immuunsüsteemi, jättes sellega organismi kaitsetuks eespool kirjeldatud haiguste suhtes ning tekitades eeldusi läbipõetud nakkuste võimalikuks taaspuhkemiseks. Stress mõjutab ka ajupiirkondi, mis reguleerivad söömist, agressiivsust ja und. Stress või haigus? Dr Abbie Lane on öelnud, et stressil ei ole mingit kindlat sümptomite kompleksi. Sageli põhineb see diagnoos muude põhjuste välistamisel. Teatud meditsiinilised seisundid, nagu näiteks kilpnäärme ületalitlus, võivad imiteerida stressi sümptomeid (südamepekslemine, higistamine, käte ja jalgade külmus, närvitsemine, ärrituvus ja unehäired)
Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Kiire ehk paradoksaalne uni: unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel. REM-une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; (imikutel 50% unest REM-uni), REM-une ajal suureneb valgusüntees ajus. Unevajadus Imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% on REM-uni; noorukid keskmiselt 9 tundi, enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni), raseduse esimesel trisemestril magavad naised mõned tunnid tavalisest kauem, vanemaealised (üle 65 a) magavad 6 tundi ja vähem, sest vanenedes unevajadus väheneb. Une tähtsus ja unepuudus
peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Mis on REM uni? ehk kiirete silmaliigutustega uni. Mis teda iseloomustab? REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. Lihastoonus on väga madal, Kiired silmaliigutused, Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel, Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega, Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus, Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi, Selles uneperioodis esinevad ka unenäod. 16. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda
Uneta jäetud inimesed kaotavad erksuse, kurdavad halba enesetunnet, nende tuju langeb ning vaimne ja füüsiline suutlikkus väheneb. Nad avaldavad soovi võimalikult kiiresti voodisse pääseda ja kui pääsevad, siis uinuvad koheselt. 30. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Freudistlik lähenemine Õppimise hüpotees ?! unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist). Unustamise hüpotees?! une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983). Evolutsiooniline hüpotees? unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima
halvendab sooritusvõimet siiski vähem kui sügava une depriv. 10% inimestest vajab rohkem kui 8 tundi und ööpäevas; ja 5% saab hakkama ainult 5-6 tunniga ööpäevas sama vajalik kui hingamine ja söömine 30. 38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Freudistlik lähenemine - Õppimise hüpotees ?! - unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) Unustamise hüpotees?! - une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu Evolutsiooniline hüpotees? - unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima Aju aktiivsuse epifenomen -
Uuritakse erinevaid une staadiumeid, pannes sulle külge igasugused juhtmed (EEG).Uuritakse silmade liikumist, lihastoonust ja ajuaktiivsust. REM - (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Tekivad unenäod. Iseloomustavad madal lihastoonus, kiired silmaliigutused, suureneb valgussüntees ajus, stimuleerib ajupiirkondi mis on seotud õppimisega. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Rahulikul unel on neli staadiumi
puhastada. 38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Unenäod on subjektiivne teadvustatud kogemus, mis me une ajal saame. Koosneb komplekssetest organiseeritud kujunditest, mis on ajalises järgnevuses (Farthing 1992). · Freudistlik lähenemine. · Aju aktiivsuse epifenomen ? · Õppimise hüpotees: unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) · Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983). · Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000)
Tuntud soovitus on 12 teha tööd 25 minutit ja seejärel puhata viis minutit, aga eks peate ise leidma endale sobivad ajavahemikud. 6. Otsige vaheldust ka tööülesannetes. Kui saate ühe ülesande kallal tehtud paar 25- minutilist ühikut, võtke ette midagi hoopis teistsugust - erinevad ülesanded kasutavad erinevaid ajupiirkondi, sest väsitab ühe ajupiirkonna pidev kasutamine selle ära. 7. Tukastage korraks. Kui tunnete, et juhe on koos ja ülesande vahetamisest ei ole kasu, proovige 10-15 minutit tukastada. Ilmselt vajavad mõned ajupiirkonnad puhkust. Just teadliku mõtlemisega seotud ajupiirkonnad väsivad kiiresti. Mõtlemine väsitab! Tukastamine aitab! Viimase kümnendi teadusuuringud on veenvalt tõestanud, et uni soodustab uudsete lahenduste leidmist. 8. Väikesed asjad tehke ära kohe
200st, piirkonniti isegi 1l 132st. Enamasti avaldub autism umbes pooleteiseaastastel lastel ja tihti juhtub see pärast leetrid/mumps/punetised (LMP/MMR) vaktsiini manustamist. Selles vaktsiinis peetakse ohtlikuks nii elavhõbedat kui leetriviirust. Autismi ja elavhõbedamürgituse sümptomid langevad kokku peaaegu 100%liselt. (Tuletame meelde, et pooleteistaastase lapse organismis on juba enne kolmikvaktsiini ohtlik kogus elavhõbedat.) Elavhõbe kahjustab just neid ajupiirkondi, mis autistlikel lastel korralikult ei funktsioneeri, nimelt väikeaju, aju mandelkeha e amügdala ja hipokampus. Parimaid tulemusi autismi ravimisel on saavutanud need arstid, kes ravivaid autismi kui elavhõbedamürgitust, st kõigepealt puhastavad lapse organismi elavhõbedast. Arstid on leidnud, et tõenäosus autismi jääda suureneb, · kui perekonnas esineb autoimmuunhaigusi. Kui neid põeb ema, siis on lapsel 8,8 korda suurem tõenäosus jääda autismi,
Vasaku poolkera kahjustuse puhul pole patsiendid võimelised grammatilist infot analüüsima. Viipekõne töötlemine ja kõneloome sarnaneb rohkem suuliste keelte töötlemisega kui muu visuaal-ruumilise info analüüsiga. Kuigi sisend ja väljund oma modaalsuselt erinevad, on tegu keelelise töötlusega, erisus on vaid perifeerias (vrd joone joonistamine, gram. suhete väljendamine). Viiped, žestid aktiveerivad eri ajupiirkondi nii viipekeelsetel kurtidel kui ka viipekeelt mittevaldajatel (aga mõistavad ikkagi pantomiimi). Mida rohkem semantilist analüüsi vajab ülesanne, seda enam on viiped ja žestid aktiveerivad kõnet juhtivad piirkonnad. Viibet tajutakse 2 etapis: käekuju/suund/moodustuskoht + liigutus. Kontekst kiirendab tajumisaega 10% võrra. 35% viipest peab olema nähtust, et aimata viipe tähendust (83% sõnast).
Emotsioone on vaja, et inimesi paremini mõista. Vastasel juhul oleks meie jutt monotoone ning me ei mõistaks jutu tagamõtet. Emotsioonitu tekst ei kutsu kuulama. Paremini kontakti saada ning suhelda. Mõista mis on ohuks. Viha paneb su ründevalmis. Sündmus-põhjustab emotsiooni, kodeerimine milline see emotsioon on, tegutsemisvalmidus- valmis põgenema kui vaja, emotsiooni avaldumine pisarad, naer ... , regulatsioon kas võimendada või mitte. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis.
lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Iseloomustus: · Lihastoonus on väga madal · Kiired silmaliigutused · Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel · Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega · Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus · Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi · Selles uneperioodis esinevad ka unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Rahulik ehk aeglane uni: 7580% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste kerge uni, kestusega kuni 2 minutit
pidevalt unepuuduses (alla 6 tunni/ööp.) eluiga vähenenud. 38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Unenäod on subjektiivne teadvustatud kogemus, mis me une ajal saame. Koosneb komplekssetest organiseeritud kujunditest, mis on ajalises järgnevuses (Farthing 1992). ·Freudistlik lähenemine. ·Aju aktiivsuse epifenomen ? ·Õppimise hüpotees: unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) ·Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983). ·Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000) ! Unenäod ja REM-uni pole sünonüümid
õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üle minemine kuni viiendasse REM-une faasi. 1. aste - kerge uni 2. aste uinumine 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. 4. aste - sügav uni ehk deltauni 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni(REM) 13
Seega ei suutnud ta kirjeldada, mida ta eile õhtul tegi, ega ka seda, mida ta plaanib homme õhtul teha = puudulik autoneootiline teadlikkus Loeng 9 keelefunktsiooni tekkimise ja arengu seisukohti 1. Vokalisatsiooni teooriad: keel tekkis häälitsustest (ei pooldata enam) 2. Arvutimudeli järgi: 10 000-100 000 a tagasi 3. Antropoloogiliselt: neandertaallased ei suutnud tekitada kõiki helisid keelelise töötlusega seotud ajupiirkondi ja aktivatsioonivõrgustikke Dorsaalne info liikumise tee - süntaktilise töötluse protsessid ja lausungite valik. Ventraalne info liikumise tee - semantiline töötlus. ’ kuulamise, rääkimise ja lugemisega seotud kõnemudeleid Wernicke-Gerschwindi kõnemudel keelelise töötluse häireid (afaasiad, düsartria, düsleksia), nende iseloomulikke tunnuseid ja kahjustuspiirkondi ajus Afaasia Keele ja kõne kasutamise häire ajukahjustuse tagajärjel
aktiivsust (EEG) + lihastoonust (EMG) + silmade liigutused (EOG). Lõpptulemuseda saadakse graafik ehk polüsomnogramm. Aluseks on 30sek pikkused lõigud. REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest korda esimene une tsükli lõpus. EEG näitab, et aju ei ole välja lülitunud, vaid vägagi aktiivne (sarnane ärkvelolekuga) või kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Iseloomustus: lihastoonus madal, kiired silmaliigutused, stimul. ajupiirkondi mis on seotud õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod. Unestaadiumid (une aeg 7-8h): uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel) 1. Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma liig kadumine. (1-5% kogu une ajast, 2min) 2
tervikobjektiks ja siis jõuab objekt teadvusesse - Neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism – tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui objekti teadvustame siis erinevates piirkondades olevad neuronite laenglemised sünkroniseerivad 40hz sageduse ümber. Milliseid ajupiirkondi on teadvusega seostatud? - Mediaalne frontaalne koor, posterioorne parietaalne koor, posterioorne vöökäär, eesmüür X LOENG – keel ja kõne Keelefunktsiooni tekkimise ja arengu seisukohti Kontinuiteedi teooria – keel on arenenud järk järgult pikema aja jooksul läbi geenide ja keskkonna mõju, mi son evolutsiooni keele arengu suunas viinud Diskontiunuiteedi teooria – keel ilmnes järsul kaasaegsetel inimestel ~200k aastat tagasi
Funktsionaalsed ajuplokid (Luria) (alt üles) kõik need tegutsevad koos, kui üks on pidurdusseisus, siis on kehvasti. Näiteks kui 1. on kahjustatud, siis ei ole midagi, 2. kahjustatud, siis otsib sõnu, aga ei leia; 3. kahjustatud- ei mõista piltlikke asju, irooniat jms. 1. ENERGEETILINE Selle ploki eesmärk on kindlustada toonus ja aktiivsus. Ajukoorest madalam: ajutüvi ja koorealused osad. See reguleerib ebateadlikku tegevustt, aktiveerib kõrgemaid ajupiirkondi. RETIKULAARFORMATSIOON. Eriti hästi nähtav kahjustus intellektipuudega lapsel. See osa tingib huvi. 2. TAGUMINE Haarab oimu-, kukla-, kiirusagarat. Teabe vastu võtmine keskkonnast, käib läbi analüsaatorite (juhteteed retseptoritelt ajukoorde lõppevad siia). Kuklasagar nägemisega, oimusagar kuulmisega ja kiirusagar liigutustega seotud infot. Järgneb infotöötlus (need on rohelised kardinad, see oli tanel
koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest. Magnetresonants kuvamine (MRI)- Neurokuvamise meetod, mille puhul registreeritakse tugevate magnetimpulsside mõju ajukude moodustavatele molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus, tähelepanu, uni. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Primaarne - Reflektiivne - Eneseteadvus- Teadlikus enese psüühikast ja kehast. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus) Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus - Muutunud teadvuse seisund
Perifeerseid närve pidi levib viirus edasi kesknärvisüsteemi esmalt seljaajju. Selle tagajärjel kujunevad närvisüsteemi kahjustused. Edasi liigub viirus seljaajust peaajju, kus viiruse ulatuslik replikatsioon toimub aju limbilises süsteemis (autonoomselt funktsioneeriv, motivatsiooni ja meeleolu reguleerimises osalev ajupiirkond, kuhu kuulub corpus callosum`i läheduses suuraju mediaalne serv (limbus) ja rühm sellega lähedaselt seotud teisi ajupiirkondi), mille tulemusena kaotab suurajukoor kontrolli käitumise üle, seda nimetatakse agressiivseks (raevukaks) marutatudiks. Kui viiruse levik jätkub närvisüsteemis ja paljunemine toimub neokorteksis (suuraju suurimad liigiarenguliselt noorimad osad, mis koosnevad kuuest üksteise peal asetsevast neuronikihist), siis tekkinud kliinilised muutused viitavad nn vaiksele marutaudile. Vaikset marutaudi iseloomustab depressioon, kooma, hingamise seiskumine ja surm
ainult teatud mälusüsteemiga ja samas teiste välistamine ei ole kindlasti õige. Nii näiteks on väga erinevat tüüpi pikaajalist mälu nõudvate ülesannete korral igal juhul aktiivsed sellised ajustruktuurid nagu vaheaju, hippocampus ja oimusagara sisemine osa. Nende struktuuride raskem kahjustus põhjustab üldise amneesia sündroomi. Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Teine võimalus leida olulisi ajupiirkondi erinevate mälusüsteemide eristamiseks ongi uurida inimesi, kellel on mingil põhjusel tekkinud ajukahjustus (nt ajukasvaja, trauma, kirurgilise operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad häired varem kogetu ruumilis-ajalises seostamises see aga just ongi episoodilise mälu iseloomulik omadus
esinevad vahel koos ja vahel ka lahus. Kehaväline kogemus võib tekkida ka siis, kui stimuleerida teatud aju piirkondi. Näiteks inimese kehaväliseid kogemusi on uurinud Sveitsi neuroloog Olaf Blanke. Üheks tema patsiendiks oli 43- aastane naine, kellel esinesid epilepsia haigushood. Teadlane püüdis leida nende haigushoogude põhjusi. Selleks stimuleeris ta naise aju nõrkade elektrilöökidega, sest niimoodi saab teada kindlaid funktsioone tagavaid kindlaid ajupiirkondi. Ja kui ühte kindlat ajupiirkonda stimuleeriti, siis tekkis 76 naisel kehaväline kogemus, mille korral vaatas naine enda keha kuskilt ülevalt. Selle uuringu tähtis järeldus oligi see, et kui stimuleerida elektriga inimese aju angular gyrust, mis asub aju oimusagara ja kiirusagara ühinemiskoha läheduses, tekib inimesel pidevalt kehavälised kogemused. Taolisi katseid on võimalik ajas korrata.
79 Kehaväline kogemus võib tekkida ka siis, kui stimuleerida teatud aju piirkondi. Näiteks inimese kehaväliseid kogemusi on uurinud Šveitsi neuroloog Olaf Blanke. Üheks tema patsiendiks oli 43- aastane naine, kellel esinesid epilepsia haigushood. Teadlane püüdis leida nende haigushoogude põhjusi. Selleks stimuleeris ta naise aju nõrkade elektrilöökidega, sest niimoodi saab teada kindlaid funktsioone tagavaid kindlaid ajupiirkondi. Ja kui ühte kindlat ajupiirkonda stimuleeriti, siis tekkis naisel kehaväline kogemus, mille korral vaatas naine enda keha kuskilt ülevalt. Selle uuringu tähtis järeldus oligi see, et kui stimuleerida elektriga inimese aju angular gyrust, mis asub aju oimusagara ja kiirusagara ühinemiskoha läheduses, tekib inimesel pidevalt kehavälised kogemused. Taolisi katseid on võimalik ajas korrata. On olemas mõned väga hämmastavad uuringud, millega tegeles Kanada Laurentian University
annaabi.ee 
