Descartes väidab, et hing asub eksliku arvamuse tõttu, et näärmes, mis asetseb kõige abstraktsed ideed on olemas. sügavamal aju keskel. Tema loogika seisneb selles, et kõik ülejäänud aju osad on kahekaupa kuid seda nääret on vaid üks. Kui näärmeid oleks kaks nagu teisi ajuosi või nagu silmi ja kõrvu, esitaksid meeled hingele ühe asja asemel kaks. kuid Berkeley eitab täielikult materiaalsuse eksisteerimist, ta küll usub, et on olemas välismaailm kuid ei tea mida see endast tegelikult kujutab Erinevus vaatamata sellele eitab ta selle materiaalset olemust. Descartes aga, usub mõlema- keha ja hinge eksisteerimisse.
daviddarling.info/images/brainstem.jpg Vaheaju: q reguleerib ainevahetust, PEAAJU q reguleerib paljunemist, q reguleerib kehatemperatuuri. q Aju peamine informatsioonikeskus: § teadete vastuvõtmine § sorteerimine § koordineerimine Vaheaju HÜPOTALAMUS v Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. v Arengulooliselt üks vanemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks. v Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. v Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja uneärkveloleku rütmi regulatsiooni. v Tekivad neurohormoonid PEAAJU Väikeaju: q Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine.
Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetsete harjutamiste käigus (oskus noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita, autot juhtida). Kui omandatud, püsivad ,,liigutusmälus" väga kaua. Mille põhjal saab väita, et need mälusüsteemid on erinevad? 1. Aju töö registreerimiseks mõeldud meetodid (PET, MRI) 2. Ajuosi läbinud vere hulga mõõtmine (kuna aju aktiveerunud osa nõuab paremat verevarustust, vere hulga suurenemine on märgiks, et parajasti tegeleb mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist nõudvate ülesannete puhul (tuletades nt meelde mõni aasta tagasi oma elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa
löögi jaoks mingit liigutust teha, samas, kui paljude neil seda teistele seletada, siis oskavad vähesed öelda, mis see eriline on, mida nad teavad. Mille põhjal saab väita, et need kolm mälusüsteemi on erinevad? Esiteks on viimasel paaril aastakümnel loodud uusi keerukaid ja täpseid meetodeid aju töö registreerimiseks (nt positronemissioontomograafia (PET) ja magnetresonantskuvamine (MRI)). Näiteks on võimalik mäluülesannete sooritamise ajal mõõta ajuosi läbinud vere hulka. Kuna aju aktiveerunud osa nõuab paremat verevarustustu siis on vere hulga suurenemine märgiks, et parajasti tegeleb mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist nõudvate ülesannete puhul (tuletades näiteks meelde mõni aasta tagasi enda elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt, ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (s
südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes on enamasti parasümpaatiline innervatsioon. Et ellu jääk, peaks peamisel olema parasümpaatiline innervatsioon ülekaalus. Muidu oleks elundite töö kogu aeg üleintensiivne. Hüpotalamus Peaaju osa, mis ei ole teravalt piiritletud. On kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. Arengulooliselt on üks varemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks. Selle funktsioonid on nii vegetatiivsed, somaatilised kui ka hormonaalsed. Hormonaalsed produktsioonis on hüpotaalamus kõige aktiivsem öösel. Muuhulgas mõjutab see termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endoriinset regulatsiooni ja une-ärkveloleku rütmi regulatsiooni. Selle poolt kontrollitavateks kääitmusviisideks on kaitse- ja põgenemiskäitmine, söömine ja joomine, reproduktiivne termoregulatoorne käitumine
suunamisest ja ka töömälu mahust. Tajumine võib ebaõnnestuda, kui töömälu on koormatud mõne teise ülesandega. Mõtlemisprotsess: Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks. MILLE POOLEST REŽIIMID TEINETEISEST ERINEVAD? - Paljusid ülesandeid suudab psüühika lahendada kahel erineval moel – märkamatult ja tahtmatult või teadlikult ja tahtlikult –ning erinevaid ajuosi kaasates Taoline dihhotoomia läbib paljusid psühholoogia teooriaid, kuigi režiime defineeritakse neis mõnevõrra erinevalt Peamine režiime eristav tunnus on ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva Autonoomseks võib nimetatada töömälust sõltumatut psüühilist protsessi Autonoomset
Sidemete juurdemoodustumine nagunii. Määramatuse talumise seotus kognitiivse osaga. Peegelneuronid – aitavad mõista ka teiste emotsioone, parem sots. toimetulek. Muutused mõtlemises – artiklid: Riskide, impulsiivsete tegevuste otsimise tung tõuseb teismeeas, ei planeeri, aga neurobioloogia pealt tuleb. Läbi riskimise ja elamuste otsimise treenitakse planeerimise ja otsustamise piirkonda, taga kohastumuslik taust. Kasutavad vähem vigade märkamise ajuosi, näevad pigem üldpilti, ülesandele fokuseeritus väiksem, iseenda tegevuse monitoorimine keeruline (täiskasvanul aktiveeruvad automaatselt). Teismeliste lavaefekt – puudub teine perspektiiv, arvab, et peabki koguaeg esinema, arvestamata sellega, et kõik teised arvavad ka nii. Ettekujutus hüpoteetilistest variantidest, mida teised näevad, mis sõltuvad tema enda arvamusest enda suhtes. Tõuseb em. labiilsus, kui suhteid rohkem vanemate tüdrukutega tüdrukutel, siis algab
annaabi.ee 
