MIDA ON LAPSEL KAVAMISEKS VAJA?
ja lapse enda jaoks jääb see välja kujunemata. Lapse turvaline kiindmussuhe põhineb õigel
teabel- teisisõnu ettearvatavusel- ja sellel, et laps tohib suhtluses ilmutada igasuguseid
tundeid.
Stress väljendub ebameeldiva subjektiivse kogemusena ja muutusena käitumises.
Stressiseisundi tagapõhjal on hulk neurokeemilisi reaktsioone. Imiku pikaajaline ja tõsine
stress (väärkohtlemine, hülgamine, vägivald) võib põhjustada ajuorganite muutusi(limbilise
süsteemi rakkude hävimist, hippokampuse kahjustusi, orbitaalfrontaalse ajukoore
arenguhäireid). Nende muutuste tagajärjel võib tekkida raskusi oma ja teiste tunnete
mõistmisel, impulsiivsust, rahutust, agressiivsusprobleeme, altisust stressile,
mälufunktsioonide nõrgenemist ja psüühilist nõrkust. Täiskasvanu stressitaluvus on suurem
kui lapsel. Kui laps ärritub liigselt ja on rahutu- see on märk juba stressist. Vanemad peavad