Kraniomeetria enne Darwinit ja Broca ajal
mitmeid artikleid, kaitstes inimrasside kui eraldiseisvate ja niisuguseks loodud liikide staatust.
Mortonil oli üks hüpotees, mida ta tahtis kontrollida: nimelt, et rasse on võimalik järjestada
aju objektiivse füüsiliste näitajate, eriti selle suuruse alusel. Ta otsustas püüda järjestada rasse
ajude keskmise suuruse järgi. Morton täitis koljuõõnsused sõelutud valgete sinepiseemnetega,
kallas siis seemned mõõtekolbi ja mõõtis ajumahtuvuse kuuptollides. Hiljem tuli aga välja, et
sinepiseemned ei ole selle töö jaoks sobivad, kuna on liiga kerged ja erineva suurusega. Seega
võttis ta kasutusele tinakuulid, ning saavutas püsivaid tulemusi, mis sama kolju mõõtmisel ei
erinenud kunagi enam kui ühe kuuptolli jagu. (Gould, 2001).
Mortoni tehtud katsed näitavad selgelt, et mustanahalistel on kõige väiksem aju ja seega on
nad ka alaväärtuslikud (Pilt 1), kuid Gould leiab nendes katsetes palju ebatäpsusi. Näiteks