haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog.Kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa.
veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog.Kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa.
Piirde-, kabja- ja sõraliiges) 9. Skeleti jaotus: (Skelett ehk luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes, on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid). Jaotus - vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemateks koostisosadeks on selgroog, millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised, jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil. Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 10. Lihaste kuju ja ehitus: Lihaste kuju on väga mitmekesine. Eristatakse: Pikad lihased, Laiad lihased, Lühikesed lihased Enamik lihaseid algab ja lõppeb kõõlusega
liigestuvat luud). Liikumistelgede arvu alusel jaotatakse liigesed ühe-, kahe- ja mitmeteljelisteks liigesteks. Liigesepindade kuju järgi jaotatakse liigeseid nt. muna-, kera-, plokk-, lame-, sadul-, ratasliigesteks. 17. Skeleti jaotus Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere, pea ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemaks koostisossaks on selgroog, millele rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luud jagunevad ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb esi- ja tagajäsemete luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil, tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 18. Lihaste kuju ja ehitus Tavaliselt eristatakse analoogiliselt luudele pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikad lihased esinevad peamiselt jäsemetel, lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roideid omavahel, laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes.
organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest.Skeleti lihastega seostunult toimuvad luud kangidena.Samal ajal on skelett mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori soolade) varjupaigaks ja temas leiduv luuüdi tõttu vereloomeorganiks. Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosadeks on selgroog,millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak.Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs Rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt
organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest.Skeleti lihastega seostunult toimuvad luud kangidena.Samal ajal on skelett mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori soolade) varjupaigaks ja temas leiduv luuüdi tõttu vereloomeorganiks. Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosadeks on selgroog,millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak.Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs Rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt
põlveliiges. Põlveliiges on plokkliiges. Jala luud. Jagunevad kanna-, pöia- ja varvaste luudeks: - kanna luustik koosneb seitsmest lühikesest luust, mis asetsevad kahes reas (lameliigesed); 23 - pöid koosneb viiest pöialuust (lameliigesed), - esimesel (suurel) varbal on kaks, teistel kolm lüli. Pea luustik Pea luustik- kolju, jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Ajukolju luud moodustavad koljuõõne, näokolju luud näo toese. Ajukolju luustik. Kaitseb peaaju. Ülemised luud on lamedad katteluud, alumised luud segaluud. Jaguneb: - kuklaluu; - otsmikuluu, - kiilluu; - oimuluud (2); - kiiruluud (2). Näokolju luustik koosneb 15 luust: - ninaluud; - sahkluu; - sarnaluud; - ülalõualuu; - alalõualuu; - keeleluu. 5.5. Lihaskond
varupaik. Epifüüs – (siin) toruluu liigesepoolne osa Diafüüs – toruluu keskosa Luukudet uuendatakse kogu eluaja vältel. Luulagundamisrakkude, osteoklastide kaudu lammutatakse luukude ning osteoblastide, luuloomerakkude kaudu rikastatakse luukude kaltsiumiühendiga (hüdroksüülapatiidiga). 26 Inimese skeleti ehitus Inimese skelett jaguneb kolmeks tähtsaks osaks: kolju, kael ja kere, jäsemed. Kolju Kolju jaguneb ajukoljuks (koljulae ja koljupõhimikega) ning näokoljuks. Ajukolju ümbritseb aju luust kaitsekihina; näokolju ümbritseb lisaks silmadele ja haistmisorganile ka hingetoru ja söögitoru algust. Märkus. Koljupõhimiku ehitus ja füsioloogilised avad ning tüüpilised murdejooned määravad ära koljupõhimiku murru põhisümptomid. Näiteks frontobasaalse murru korral tungib veri ülemisest koljusüvendist tihti ülemistesse hingamisteedesse. Verejooks toimub sel juhul ninast või suust
annaabi.ee 
