Kiiritusdoosi ühikud: SI süsteemis – 1 C/kg Mittesüsteemne mõõtühik röntgen - 1R Eurooplase keskmine kiiritusdoos aastas on 2,5 kuni 4 mSv (millisiire) Aasta keskmine doos 10 mSv põhjustab ühe vähkkasvaja haigestumise 1000 inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi teadlased väidavad, et maapiirkonnas mobiiltelefoniga kõnelemine võib tõsta pahaloomuliste ajukasvajate tekke kuni tõenäosust kuni kaheksa korda. Kolm põhivärvi – punane, sinine, roheline Väikseim infoühik on bitt Bitil võib olla kaks väärtust – 0 või 1 Bitte grupeeritakse 8 kaupa, 8 bitti on 1 bait 1 megabait ehk 1 MB = 1048576 Värvilised objektid: Punane objekt peegaldab punast värvust, sinine sinist värvust, ülejäänud neelduvad.
Ravikanep vähendab silma siserõhku vähemalt sama hästi kui muud ravimid. Hulgiskleroos Ravikanep vähendab hulgiskleroosi põdevate patsientide lihasjäikust. Ravikanep parandab hulgisklerootikute elukvaliteeti. Alzheimeri tõbi Ravikanep aeglustab oluliselt Alzheimeri tõve kulgu. HIV/AIDS Ravikanep leevendab haigusega kaasnevat valu ning tõstab oluliselt elukvaliteeti. Ravikanep on üks vaid kolmest tõhusast ravimist, mis leevendavad HIV-i põhjustatud valu. Ajuvähk Ravikanep käivitab ajukasvajate enesehävitussüsteemi, kuid jätab terved ajurakud puutumata. Kemoteraapia Ravikanep vähendab keemiaravi negatiivseid kõrvalmõjusid. Opioidisõltuvus Opioididest sõltuvuses rotid said sõltuvusest lahti, kui neile manustati ravikanepi põhilist toimeainet THC-d. Kanepi kasutamine tavapärase opioidisõltuvuse asendusravi kõrval annab kokkuvõttes paremaid tulemusi. Depressioon Ravikanep vähendab ärevust, mõjub antidepressandina ja soodustab uute närvirakkude teket.
NEUROFÜSIOLOOG: LEIDIS, ET VASAK AJUPOOLKERA ON SEOTUD KEELE, KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISEGA, PAREM POOLKERA AGA TEGELEB RUUMILISE INFOGA. AJU UURIMINE (APARAADID) EEG: UURITAKSE PEAAJU BIOELEKTRILIST AKTIIVSUST; PEANAHALE, VAHEL KA AJU PINNALE/AJJU ASETATAKSE ELEKTROODID, MIS REGISTREERIVAD AJU TOODETAVAID ELEKTRILAINEID. VÕNKESAGEDUSTE JÄRGI JAOTATAKSE ELEKTRILAINED DELTALAINETEKS, TEETALAINETEKS, ALFALAINETEKS JA BEETALAINETEKS; CAT: KASUTATAKSE TROMBIDE, AJUKASVAJATE JT. AJUHAIGUSTE DIAGNOOSIMISEKS. RÖNTGENKIIR SUUNATAKSE LÄBI ISIKU PEA NING AJUKIHI TAGA PAIKNEVA DETEKTORI ABIL MÕÕDETAKSE KIIRIUSINTENSIIVSUST. MÕÕTMISI KORRATAKSE ERI NURKADE ALL NING ARVUTATAKSE VÄLJA UURITUD KIHI RUUMILINE KUJUTIS , KUJUTATAKSE PILDILISELT; PET: MÄÄRATAKSE, MILLISED AJUOSAD ON MINGI TEGEVUSE KORRAL AKTIIVSED. ISIKULE SÜSTITAKSE RAIDOAKTIIVSET GLÜKOOSI, MIS IMENDUB KEHARAKKUDESSE JA KUI KIIRITATUD GLÜKOOS JÕUAB AJJU, LASTAKSE LÄBI PEA RÖNTENKIIRED
või avaldavad sellele survet. Väga harva võivad pahaloomulise ajukasvaja rakud sellest irduda ja levida teistesse peaaju osadesse, seljaajusse või isegi teistesse kehaosadesse. Mõnikord ei ulatu pahaloomuline kasvaja tervetesse kudedesse. Kasvaja võib piirduda teatud koekihiga. Seda võivad piirata ka koljuluud või teised struktuurid. Pahaloomulised kasvajad jagunevad omakorda primaarseteks ja sekundaarseteks kasvajateks. 11.1 Riskitegurid Ajukasvajate täpset põhjust ei tea keegi. Arstid oskavad harva seletada, miks ühel inimesel tekib ajukasvaja ja teistel mitte. Samas on selge, et ajukasvajad ei ole nakkuslikud. Keegi teine ei saa teid sellesse haigusesse ,,nakatada". Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on teatud riskitegurid, on suurem tõenäosus ajukasvaja tekkeks kui teistel. Riskitegur on ükskõik milline faktor, mis suurendab isiku võimalust teatud haiguse tekkeks. · Meessugu
ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad meetodid on elektroentsefalograafia (EEG), mis põhineb röntgenkiirtel, uuritava isiku peanahale asetatakse elektroodid. Teine väga oluline meetod on kompuutertomograafia (CAT), mida kasutatakse ka ajukasvajate jms diagnoosimiseks. Kolmas oluline meetod positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevust.
· alfalained () - sagedus 8-13 Hz Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. Aju bioelektriline aktiivsus kujuneb lõplikult välja puberteedieas ja on isikuti erinev. Kasutatakse langetõve, ajukasvajate, teadvushäirete uuringuteks. Saab teadmisi une-ärkveloleku kohta, inimese vaimse funktsioneerimise kohta. 2. Kompuutertomograafia - CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval
mikrolainekiirguse, st mobiiltelefoni mõjuga aju tegevusele. Lundi ülikooli professorid Leif Salford ja Bertil Persson on oma katsetega tõestanud, et mobiiltelefoni mõjul muutub aju hematoloogiline barjäär läbipaistvaks. See tähendab, et ajju võivad sattuda ained, mille eest see noormaalses olekus kaitstud on. Teisest küljest võib see efekt võimaldada ajju viia keemilisi mõjureid -ravimeid. Lundi teadlaste uuringud on näidanud, et mikrolainekiirgus ei suurenda siiski ajukasvajate teket. Miks ja kuidas mikrolainekiirgus närvisüsteemi mõjutab, pole veel selge, teada on ainult, et selle kiirguse mõjul muutub kaltsiumi ioonide voog läbi rakukanalite. Selle katse on teinud vene teadlased 1994.aastal. Mikrolainekiirguse mõju on uuritud juba aastakümneid nii endises N Liidus kui tõenäoliselt ka teistes suurriikides eesmärgiga mõjutada inimese närvisüsteemi väljastpoolt. On ju võimalik ette kujutada, et riiki sissetungivat
liikumissüsteemi haiguste ning traumajärgses taastusravis. Infrapunase kiirgusel on ravitoime paljude haiguste puhul näiteks reumatoidartriit, osteoartoos, krooniline kaela ja alaselja valu jne. Ka sobib see ealiste muutustega kaasnevate probleemide, näiteks liigesjäikuse ja valulikkuse leevendamiseks. Hiljutised uusimad saavutused infrapunase kiirguse kasutamisel meditsiinivallas on seotud haavade, kolmanda astme nahapõletuste ning ajukasvajate raviga. Infrapunane kiirgus on laialdaselt kasutuses USA kliinikutes vähihaigete suu lihaskesta ravis. Meditsiinitehnika A-infrapuna-seade esmane soojenemine reumateraapia põletike (selektiivne, naha all, teraapia (nt artriit), mõõdukas kehatemperatuuri kiire erinevate põletike võimsus) tõus (kerge vorm), teraapia, süsteemse
Näiteks kiirgavad kõik elektril töötavad aparaadid suurt elektromagnetvälja, mis pole eluslooduse tervisele sugugi hea. Raadiolained, Wi-fi, kõik silmale nähtamatu kiirgus, mis meie ümber, sellest meie ühiskonnas ei räägita. Lugesin just artiklit selle kohta, kuidas elektromagnetväli, mida kiirgavad suurel hulgal ka mobiiltelefonid, mida me enda kõrvade vastu surume ja iga päev vastu keha hoiame(taskutes), on suureks kantserogeensuse allikaks. Silma- ja ajukasvajate nr.1 põhjustajateks on just elektromagnetkiirgused, hiljuti lisandusid loetellu ka migreen ja leukeemia.Tugevad elektromagnetkiirgused ei ole mitte ainult õues, vaid ka meie kodus ja töökohas. Näiteks juukseföön, pardel, kõlarid, kõrvklapid, televiisor, kellraadio, lambid, pesumasin, vesivoodi, elektriline soojendustekk, arvuti monitor, printer, koopiamasin, beebimonitor jne tekitavad sisselülitatuna mitu korda suuremaid elektromangetvälju kui kõrgepingeliinid!
elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igal pool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse. Optometristi elektromagnetväljad Elektriseadmed; Seintes olevad kaablid; Valgustid; Mõjud Võib tekitada ülitundlikkust. Võib tekitada naha või silmade ärritust ning punetust. Elektromagnetvälja kogunev tolm kahjustab silmi, nina ning suu limaskesti. Inimestel, kes elavad või töötavad tugevama magnetvälja läheduses, suureneb risk haigestuda leukeemiasse ja ajukasvajate oht. Elektromagnetvälja vähendamine Peab kontrollima vähemalt kord 3 aasta jooksul raadiosageduslike seadmete kiirgusvälja taset. Tuleb võtta tarvitusele abinõud töökoha elektromagnetilise kiirguse vähendamiseks võimalikult madalale tasemele; Märgistama ohtlike raadiosageduslike kiirgusväljade piirkonnad asjakohaste ohutusmärkidega; Vajadusel , andma töötajale asjakohased isikukaitsevahendid; Valgustus- optiline kiirgus mis kutsub esile nägemisaistingut.
Arvutiga seonduvatest hädadest on sagedasim probleem silmadega, sest just silmad töötavad kõige intensiivsemalt. Silma, samuti nina ja suu limaskesta ärritab ka elektrostaatilisse välja kogunev tolm. Palju on uuritud elektromagnetvälja ja vähki haigestumise seoseid aga kindlat seisukohta selle kohta ei ole veel võetud. Uurimused on avastanud et inimestel, kes elavad või töötavad tugevama magnetvälja läheduses, suureneb risk haigestuda leukeemiasse ja ajukasvajate oht. Tööandja kohustused: · tegema kindlaks (kaardistama) kaitstaval alal mõjuvate elektromagnetväljade tasemed ja kõrgendatud terviseriskiga piirkonnad; · keelama töö kontrollimata raadiosageduslike seadmetega; · taotlema raadiosageduslike seadmete tarnijatelt infot tekitatava kiirgusvälja ja selle mõju vähendamise võimaluste kohta. Juhul kui selline info puudub või ei ole
mikrovoltides) ja lihaste ning silmade liigutused segavad kirjutamist, siis palutakse uuritaval olla uuringu ajal võimalikult lõdvestunult ja liikumatult. Mõningate EEG muutuste paremaks esiletoomiseks lastakse sügavalt sisse-välja hingata ning näidatakse lühiaegselt vilkuvat valgust. Kompuutertomograafia (CAT) rajaneb röntgenikiirtel. See meetod võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt, kiht kihi haaval. Meditsiinis on CAT kasutusel trombide, ajukasvajate ja teiste ajuhaiguste diagnoosimiseks. Positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevuses. PET-meetodiga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid Artikkel Otsimis-, imemis- ja neelamisrefleksid on kaasasündinud ning looteeas harjutatud just selleks,
rahu Beetalained 14-30 20-25 Ärkvelolek, avatud silmad, vaimne aktiivsus Gamma lained 4-7 (6) 100-150 REM-uni Delta lained 0,3-3,5(3) 250-300 Non-REM-uni EEG abil saab otsusi teha epilepsia, ajukasvajate, ajutraumajärgsete seisundite ja aju ainevahetushäirete kohta. Alfa tüüp, mille puhul 90% lainetest on alfalained, lainete amplituud on suurim oktsipitall- ja parietaalpiirkonnas Beeta tüübi korral on üle 90% lainetest B-lained, seda tüüpi esineb umbes 10% täiskasvanutest Madalavoltaaziline EEG korral o tegemist segavormiga, kus ülekaalus on beetalained, alfa lained on vähe Korrapäratu EEG, esineb ligikaudu 15 % täiskasv, selle puhul on isel sageduste ja
Vt. loengu materjale. Ajukasvajad, nende diagnoosimine ja ravipõhimõtted Ajukasvaja on moodustis, mis tekib erinevat päritolu ajurakkude haiglasliku vohamise tagajärjel. Esmaselt peaajus arenevad kasvajad tekivad peamiselt neuroektodermist, aga samuti ajukelmetest ja soonpõimikust. Kliinilise kulu järgi on nad peaaegu alati pahaloomulised, kujutades tõsist ohtu 30 organismile. Ajukasvajate kulg võib olla pikaldane. Kasvajad võivad olla kas healoomulised ehk küpsed (diferentseerunud rakkudest), mitteküpsed (emrüonaalset tüüpi rakud) või esineb anaplaasia, mille korral diferentseerunud rakkudest saavad mittediferentseerunud. Eristatakse mitmeid ajukasvajate liike. Neist tavalisemad on glioomid, oligodendroglioomid, ependümoomid, medulloblastoomid, astrotsütoomid, neurinoomid ning meningioomid. Kõige levinum vorm on glioom, mis moodustab kõigist ajukasvajaist umbes poole
esineb normikorral ka ärkvelolekus, magades kindlasti. Kui ta täiskasvanul esineb, siis ta näitab ajukoore pidurdusseisundit. Deltarütm suureamplituudiline ebakorrapärase kujuga, mille sagedus on 0,5-3,5 Hz. Kõige aeglasem biorütm. Lastel esineb vanuses 1-3 normi korral, aga täiskasvanul ja vanematel lastel on siis väga sügava ajukoore pidurduse seisundis, mis on isel narkoosile või mürgistustele (sügava joobe korral), teadvusetuse ajal. Ta esineb ka ajukasvajate pk-s patoloogia korral. Ajukasvaja ja üldse kasvajate kude on alati võrreldes põhikoega lihtsam. Nt kui ajukasvajaga tegemist, siis need rakud meenutavad seal teatud määral närvirakke küll, aga nad on palju lihtsama str-ga ja nende elektriline aktiivsus on siis madalam. Gammarütm on väga suure sagedusega üle 30. Tekib väga pideva erutusseisundi korral. Neid nelja rühma kasutatakse: 1) neurofüsioloogilistes , -parmatoloogilistes uuringutes objektiivne näitaja ei sõltu
mitmesugused lihaste häired ja närvisüsteemi kahjustus - äge paroksüsmaalne müoplegia; müoplegiitne sündroom koos paroksüsmiga; Unferrichti - Lundborgi epileptiline seisund; ägedad epilepsiahood. Paroksüsmaalne sündroom, mille on põhjustanud teine neuralgiline haigus: närvisüsteemi haigus: traumajärgne häire, kriis või epilepsia; healoomulised ja pahaloomulised kasvajad: paroksüsmaalsed seisundid, mis olid põhjustatud ajukasvajate põhjustatud neuralgilistest või vestibulaarsetest häiretest; vaskulaarsed häired närvisüsteemis: erineva raskusastmega insult; ajukriis; anomaalia veresoonte töös; kesknärvisüsteemi orgaanilised haigused; seotud kesknärvisüsteemi nakkushaigusega: meningiit, entsefaliit ja teised. Siseorganite haigustest põhjustatud paroksüsmaalsed seisundid: kardiovaskulaarsüsteemi haigused (südame paroksüsm): südameatakk, insult,
sügava ajukoorepidurduse seisundis, mis on norm, alkoholijoobe korral, narkoosi korral, ühesõnaga teadvusetuse korral. Ajukasvaja korral. Mille jaoks kasutatakse, mis on tema rakendus (elektroensefalogramm) kasutatakse neurofüsioloogilistes, neurofarmaloogilistes uuringutes, kui ajukoore talitluse objektiivne näitaja. Teiseks: diagnostika neuroloogia, psühhiaatria, mis on seotud ajutalitlusega, annab infot ajukasvajate korral, epilepsia korral ja läbipõetud ajutraumadest annab teada. Epilepsia on selline NS haigus, kus peaajus, koores, või koorealustes piirkondades on püsiv erutuskolle. Miks ta tekib? Sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma, ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad.
(nii avastati nt. kõnekeskused: C. Wernicke ja P. Broca), on tänapäeval võimalik aju jälgida ka reaalajas. EEG ehk elektroentsefalograafia: aju elektrilise aktiivuse mõõtmine, võimaldab uurida une- arkveloleku rütmi, tuvastada epilepsiat ja ajukasvajaid. Samuti toetab ajupoolkerade asümmeetria ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid. Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt. Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks PET e. positronemissioontomograafia võimaldab uurida aju tegevuses, st. millised ajupiirkonnad on erinevate tegevuste sooritamisel aktiivsed. PET animatsioon (flash) Mõtlemiseks 1. Kindlasti olete kuulnud väidet, et inimese aju suuruse ja tema vaimse võimekuse vahel ei ole mingit seost. Mis teie arvate? Põhjendage! 2. Siin on mõnede loomade ajude pildid võrreldes inimese ajuga. Millised on peamised
Geeniteraapia inimesel - Defektse geeni normaalseks muutmine viies organismi metsiktüüpi alleeli mis taastab geeni esialgsse funktsiooni a. somaatiliste rakkude ehk mittepärilk geeniteraapia = reproduktiivne b. sugurakkude ehk pärilik geeniteraapia = terapeudiline - Reproduktiivsel kloonimisel saadakse transgeenne kloonitud isend; terapeudilisel kloonimisel saadakse tüvirakkudest patsiendispetsiifilisi rakke ja kudesid - Immuunpuudulikkuse geeniteraapia, ajukasvajate geeniteraapia, inimese kasvuhoromooni geeniekspressioonivektor 76.Transgeense taime saamine - DNA viimine taimerakku - Transgeensete taimde Ti-plasmiidid - Molekulaarne tšaperon – valk mison abiks rakusiseste makromolekulaarsete struktuurite assambleerimisel/deassambleerimisel ja voltumisel, kuid mida ei ole enam normaalse bioloogilise funktsiooniga struktuurides kus need on juba toimunud 77
(14-30/min; 20-25µV) -lained non-REM-uni (0,3-3,5/min; 250-300µV) -lained REM-uni (4-7/min; 100-150µV) EEG analüsaatorid võimaldavad aju elektrilise potentsiaalide registreerimisel saadavat suuremahulist infot koguda, salvestada, töödelda ja analüüsida. Saab uurida ainimese aju neuronaalseid protsesse nii normaalse elutegevuse kui ka farmakoloogiliste ja füsioloogiliste mõjustuste juures. Kliinilises praktikas saab EEG põhjal teha otsustusi epilepsia, ajukasvajate, ajutraumajärgsete seisundite ja aju ainevahetushäirete kohta, nn. Nulljoone EEG on järjest enam kasutusel ühena ajusurma kriteeriumidest. 22
Elektromagnetvalja terviserikked: elektromagnetväli väli, mille tekitavad elektrilaengud ja mis omakorda mõjutab elektrilaenguid. E. Koosneb *elektriväljast ja*magnetväljast, mis moodustavad terviku. Muutuva e-a tekitavad kiirendusega liikuvad, näit. võnkuvad elektrilaengud. Elektrisaastus kõrgepingeliinide mõjupiirkonnas ja mõjub eelkõige lastele. Laste leukeemiasse haigestumise risk. Täiskasvanute seas suurem risk - akuutne või krooniline lümfaatiline leukeemia, ajukasvajate oht. Kuvarid eritavad madala sagedusega elektromagnetkiirgust, võib põhjustada psüühilisi ja somaatilisi häireid VIBRATSIOON vibratsioon (lad, `värin', masinais, mehhanismides, konstruktsioonides jm. Toimuv mehaaniline värisemine vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine. üldvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale. kohtvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele. Vibratsiooni
esineb vanuses 1-3 normi korral, aga täiskasvanul ja vanematel lastel väga sügava ajukoorepidurduse seisundis, mis on norm, alkoholijoobe korral, narkoosi korral, ühesõnaga teadvusetuse korral. Ajukasvaja korral. Mille jaoks kasutatakse, mis on tema rakendus (elektroensefalogramm) kasutatakse neurofüsioloogilistes, neurofarmaloogilistes uuringutes, kui ajukoore talitluse objektiivne näitaja. Teiseks: diagnostika neuroloogia, psühhiaatria, mis on seotud ajutalitlusega, annab infot ajukasvajate korral, epilepsia korral ja läbipõetud ajutraumadest annab teada. Epilepsia on selline NS haigus, kus peaajus, koores, või koorealustes piirkondades on püsiv erutuskolle. Miks ta tekib? Sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma, ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM
annaabi.ee 
