nõrgeneb mälu ning looligiline mõtlemine. 2. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket. D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest, infektsioonidest, elustiilist, ajukahjustustest, alatoitumisest, seljaaju vigastusest ja närvivigastusest. 4. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Põhjuseks võib olla ühiskonna kiire areng. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. Paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Depressiooni
tema järelkujutis õigetes värvides valgele pinnale. vastandprotsessi teooria - teooria värvinägemisest, mis väidab, et on olemas kolm vastandvärvi paari: punane-roheline, sinine-kollane, must-valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. 18. Millest on tingitud värvipimedus? Värvipimedus võib olla tingitud nii mitmesugustest silma- ja ajukahjustustest kui ka geneetilisest päritolust. 19. Milline on tunnuste tuvastajate roll vormide tajumisel? Kuidas on seotud sellega võrkkestarakkude retseptiivväli? Nägemissüsteemi rakkudel on omam eelistatud sihtmärk, teatud tüüpi stiimul, mis kutsub esile selle raku erutumise. Seega võime mõelda neist kui tuvastajatest, millest igaüks on häälestastud oma sihtmärkide kogumile. tunnuste tuvastajad - võrkkestas v ajus asuvad neuronid, mis reageerivad
sama keele piires erinevat moodi. Samas märk ja signaal on seotud viidatava asjaga kindlalt ja üheselt. Näiteks Pavlovil kellahelin, mis kutsus koeri toidu juurde asuma. Mis on inimene 9 Ja veel üks tähtis aspekt- reflektiivne mõtlemine sõltub sümboolsest mõtlemisest. Esimest korda väitis seda Herder, hiljem on see leidnud kinnitust keele psühhopatoloogia valdkonnas tehtud uuringute tulemusena. Täheldati, et ajukahjustustest tingituna kõnevõime kaotanud patsientide isiksuses toimuvad samuti muutused. Mingi raskema probleemi lahendamisel ei suuda nad rakendada teoreetilist analüüsi või reflektiivset tegevust. Nad ei suuda mõista abstraktset situatsiooni, vaid seovad oma käitumise konkreetse situatsiooniga ning haaravad vahetute faktide järele. Cassirer väidab, et ilma sümboolsuseta oleks inimene otsekui vang Platoni kuulsas koopavõrdumis
krampe, uimasust, teadvusetust, ärrituvust, aga raputamine võib lõppeda ka surmaga. Ajukahjustus tekitab ka funktsionaalseid häireid, millest tulenevalt võivad lapsel aastaid hiljem väljenduda mälu- ja tähelepanuhäireid, õppimishäireid, keskendumisraskuseid, käitumis-, kõne- ja liikumishäireid. Raputamisega väikelapseeas on seostatud ka vaimset alaarengut ning füüsilise puudeid, samuti pimedaks jäämist ja kurtust. Täielikult paranevad saadud ajukahjustustest umbes 10-15% raputatud lapse sündroomiga lastest. ( Viide: Lapse väärkohtlemine II (2007) / R. Soonets, A. Popova, M. Roomeldi, L. Haldre, S. Saar, K.Kuiv, M. Paddar, R. Heido, D.Kutsar. Tartu, Atlex ) Eestis diagnoositi sündroom esimest korda 1999. aastal, ning seetõttu püsis hüpotees, et seda sündroomi Eestis ei esine või esineb väga harva, siiski satub seetõttu aastas haiglaravile 7-8 last. Eestis esineb RLSi 40,5 lapsel 100 000 alla aastase lapse kohta
Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad (5). Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% keskmiste, 13% kõrgete ja 13% madalate vaimsete võimetega, ehk umbes 94% inimestest on niinimetatud. normaalsed. 3% on väga andekaid, ja 3% vaimse alaarenguga (5). Vaimse alaarengu põhjused on peamiselt geneetilist päritolu, kuid need võivad olla tingitud ka varastest ajukahjustustest, halbadest keskkonnatingimustest või õnnetustest (5). Vaimselt väga andekate kohta käibiv stereotüüpne arvamus, et nad on tavaelus saamatud, arglikud ning sotsiaalselt kohanematud ei pea paika. 1920-te aastate algul Lewis Termani poolt alustatud uuringud 1500 väga andeka lapsega (IQ üle 140), mida jätkati 60 aasta jooksul, näitavad vastupidist. Juba algul olid selle grupi liikmed füüsiliselt, akadeemiliselt ja sotsiaalselt võimekamad kui nende eakaaslased
erinevaid tegevusi 4) võime käsitleda ja lahti mõtestada visuaalset informatsiooni (Alzheimer's Association 2007: 2). 1.1 Mäluhäired esimene rühm Mööduvad mäluhäired võivad olla tingitud ajuvereringe lühiaegsetest häiretest,migreenitüüpi peavaludest, epilepsiast (kramptõbi), ravimite liigsest tarvitamisest,alkoholist ning kergematest ajukahjustustest. Ravitavad mäluhäired (dementsus) võivadolla tingitud organismi ainevahetuse häiretest ja sisesekretsiooninäärmete (kilpnääre,neerupealised) talituse häiretest või südame-, maksa-, ja neerupuudulikkusest, B12 ja B1vitamiini vaegusest. Mäluhäirete põhjuseks võivad olla ka kesknärvisüsteemi põletikulisedhaigused ning koljusisesed kasvajad ja verevalumid (Jaanson 1999: 4). 1.2 Teise suurema rühma Moodustavad progresseeruvad mäluhäired
Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. A.Luria funktsionaalsed blokid Aleksandr Luria oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja. 10 11 Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest. Tema peamised teadussaavutused pärinevad neuropsühholoogiavallast. • Ajukoore toonuse tagamine - Retikulaarformatsioon • Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine - Kukla, kiiru ja oimusagar • Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll - Otsmikusagar 1848 Phineas Cage- Tema kolju läbi suur raudora, mille tagajärjel hävis suur osa aju frontaalsagara vasakust poolest ning, mis tunnistajate sõnul avaldas tema isiksusele
Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused.
tulema. (4) IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% keskmiste, 13% kõrgete ja 13% madalate vaimsete võimetega, e. umbes 94% inimestest on nn. normaalsed. 3% on väga andekaid, ja 3% vaimse alaarenguga. Vaimse alaarengu põhjused on peamiselt geneetilist päritolu, kuid need võivad olla tingitud ka varastest ajukahjustustest, (nt. sünniaegne hapnikupuudus), halbadest keskkonnatingimustest (nt. alatoitlus 2-l esimesel eluaastal) või õnnetustest. Vaimselt väga andekate kohta käibiv stereotüüpne arvamus, et nad on tavaelus saamatud, arglikud ning sotsiaalselt kohanematud ei pea paika. 1920-te aastate algul Lewis Termani poolt alustatud uuringud 1500 väga andeka lapsega (IQ üle 140), mida jätkati 60 aasta jooksul, näitavad vastupidist
Nad mõistavad neile suunatud kõnet, kuid pole suutelised sellele vastama. Retseptiivne ehk Wernicke afaasia eelmise vastandina põhjustab patsientidel neile suunatud kõne mittemõistmise, kuigi nad suudavad korrata neile öeldud sõnu ja vastamiseks on nad valmis. Nad on ise jutukad, kuid jutt koosneb ainult funktsionaalsetest sõnadest ja sisu kandvad sõnad puuduvad. Afaasiat on täheldatud ka viipekeelt osanud patsientidel. Ajukahjustustest paranemine on erakordselt varieeruv. Paranemine võib saabuda neuronite funktsioonide taastumise teel, aksonitele uute kollateraalide kasvatamise teel või vigastatud ajuosa funktsiooni asendamise (ülevõtmise) teel tervete aju osade poolt. Paranemise tingimuseks on funktsiooni treenimine. Funktsioonide lateraliseeritus ajupoolkerade koores Osad funktsioonid on mõlemas ajupoolkeras esindatud sümmeetriliselt (nendeks on eelkõige primaarsed motoorsed ja sensoorsed piirkonnad)
annaabi.ee 
