seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus. · Unustamise põhjused (unustamiskõver): kordamine puudub, vastastikune häirumine e interferents, valede taastamistunnuste olemasolud, konteksti mõju ja motiveeritud unustamine.
teadusharu bioloogia ja psühholoogia sulamit. Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Biopsühholoogia jagunemine Füsioloogiline psühholoogia uurib närvisüsteemi toimimist läbi kirurgiliste, elektriliste ja keemiliste mõjutuste. Psühhofarmakoloogia uurib ravimite ja närvisüsteemi interaktsiooni. Neuropsühholoogia uurib käitumuslikke häireid, mis on põhjustatud ajukahjustusest. Psühhofüsioloogia uurib käitumise seoseid füsioloogiaga. Võrdlev psühholoogia võrdleb omavahel erinevaid liike, uurides käitumise geneetikat, evolutsiooni ja kohanemist. Psüühika bioloogiline olemus Kesknärvisüsteem on kehaga otseses (piirdenärvisüsteem) ja kaudses (hormoonid) ühenduses. Närvisüsteem on kui psüühika riistvara. Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on kaks vastandlikku protsessi närvirakus erutus ja pidurdus.
V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7. Hermann Ebbinghausi poolt koostatud klassikaline unustamiskõver näitab, et vastomandatud materjal salvestub mällu kõige efektiivsemalt esimese paari tunni jooksul. V : TÕENE 8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9. Funktsionalistlik lähenemine psüühika uurimisele seadis eesmärgiks selgitada välja teadvuse baaselemendid ja nende omavahelised seosed. V : VÄÄR 10. Psüühikahäire kujuneb diateesi-stressi mudeli kohaselt välja nagu iga teine haigus, st sellel on oma kehaline põhjus (nt ajuvigastus, kaasasündinud vajakajäämised aju närviülekannetes). V :VÄÄR 11
Biopsühholoogia: Uurib käitumise bioloogiat-millised keemilised protsessid on tegevuse taga Jagatakse viieks peamiseks haruks: - Füsioloogiline psühholoogia, mis uurib närvisüsteemi toimimist läbi kirurgiliste, elektriliste ja keemiliste mõjutuste. - Psühhofarmakoloogia, mis uurib ravimite ja närvisüsteemi interaktsiooni. - Neuropsühholoogia, mis uurib käitumuslikke häireid, mis on põhjustatud ajukahjustusest. - Psühhofüsioloogia, mis uurib käitumise seoseid füsioloogiaga. - Võrdlev psühholoogia, mis võrdleb omavahel erinevaid liike, uurides käitumise geneetikat, evolutsiooni ja kohanemist. Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teised inimesed ja inimühendused
aktiivsete orgaaniline ühend kaudu. Humoraalne regulatsioon koos neuroregulatsiooniga moodustab neurohumoraalne regulatsioon. 11. Närvisüsteemi kahjustuse põhjused ja tagajärjed/puuded. 12. Mõisted: afaasia, agraafia, aleksia; halvatus, tikid, spasm, vesipea, PCI; isheemia, hüpoksia. - Afaasia- võimetus end kõnes ja kirjas väljendada või aru saada, seda põhjustab ajukoorekeskuste kahjustus. - agraafia -kesknärvisüsteemi häire, ajukahjustusest tingitud kirjutamisvõimetus - A(düs)leksia – haiguslik lugemisvõimetus, ajukoore lugemiskeskuse vigastus, alaareng Halvatus – tahtelise liigutuste nõrkus või puudumine Tikid on vastutahtelised liigutused, mis enamasti on funktsionaalsed, s.t. nende esinemisel pole leitud aju orgaanilist kahjustust Spasm- tahtest sõltumatu ühe või mitme lihase jõuline kokkutõmme PCI- tserebraalparalüüs (paralysis cerebralis infantilis) on looteeas või varajases
konteksti mõju inimesel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast; eriti tugevad valed (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes (näide autoõnnetusest); motiveeritud unustamine (puudutab eelkõige episoodilist mälu) ei taha meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti;
Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist. o Vaegmälu e hüpomneesia Raskendatud on uue info omandamine kui ka vana info meeldetuletamine. o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis. o Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, kus inimene ei mäleta kes ta on ja mida ta elujooksul teinud on. See ei teki ajukahjustusest nagu tavaline amneesia. Seda nimeatatakse ka kaitseamneesiaks inimese mälus kustub kõik negatiivne ning teda kahjustav info. o Afektiivne mälulünk Tugeva tundepuhangu ajal väheneb tähelepanuvõime. o Mõtlemine vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. 3 S
plagiaadi põhjuseks. (3, lk 132) 3.5.3 Konfabulatsioon Konfabulatsioonid on väljamõldised mäluaukude täitmiseks. Näiteks kui inimene ei suuda mõnda asja meenutada, siis võib ta sündmuse või mõne unustatud seiga sellest välja mõelda ja sealjuures siiralt uskuda, et see on tõesti aset leidnud. (1, lk 96). 4 Kokkuvõte Võib öelda, et mälu on äärmiselt tähtis ja universaalse iseloomuga ajutegevuse nähtus. Juhul kui mälukaotus on põhjustatud ajukahjustusest, siis enamasti, kuigi mitte alati, on see kaotus pöördumatu. Pöördumatu kaotuse puhul ei ole olemas viisi, kuidas kaotatud mälestusi taastada. Normaalse unustamise korral ei ole olukord nii jäik ja alati võib kõneleda mälu taastumisest. (2, lk 105). Amneesia võib hõlmata ühte või mitut mäluliiki korraga, olla anterograadne või retrograadne, osaline või täielik. Üldiselt amneesijuhtumite korral patsiendid suudavad meenutada isiklikke mälestusi
elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (st varem omandatud teadmiste) peale mõtlemine kutsub esile suurema aktiivsuse ajukoore teistest piirkondades, eelkõige otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas jne). 3. Amneesiahaigete uurimine Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Ajukahjustusega inimesed, kelle mälu on häiritud, kuid nende taju, keel ja mõtlemine on jäänud suhteliselt terveks. Amneesiahaigete uurimine KC täielik amneesiaks mootorrattaõnnetuse tagajärjel. Tema episoodiline mälu on kõvasti kahjustatud, semantiline mälu mõõdukalt kahjustatud ja protseduuriline mälu on jäänud suures osas muutumatuks. Ta ei mäleta ühtegi sündmuste oma elus. Kui ta üritab nende peale mõelda, muutub ta aju ,,tühjaks"
Erinevate infotüütlusmehhanismide konflikt või selle puudumine. „Verbaalsete“ ja „visuaalruumiliste“ funktsioonide interferents või selle puudumine. Üks (kultuuri tõttu verbaalne) saab ülekaalu või arenevad mõlemad. Erinevused loovuses, mis toetub erinevate infotöötlusmehhanismide sünteesile. Selline asjade käik saab olla aluseks meeste suuremale esindatusele tipp-intellektuaalide seas, mis eristab aga mehi omavahel? Igasugused muud aju ja keskkonna erinevused. Ajukahjustusest paranemine Ajukahjustuse tekkimisel sõltub funktsioonihäire raskus paljudest teguritest. Näiteks ühemomentsus – pikaajalisus; närvisüsteemi küpsusaste; kahjustuse lokalisatsioon – mõne piirkonna kahjustus tapab ntks kohe (I blokk); kahjustuse suurus – oleneb asukohast; kahjustuseelne funktsioneerimise tase, varasem kogemus (mida rohkem ennem, seda parem 20
omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad nad ka koos. (3: 102) 2.4.4 Joobe-mälulünk Suuremat sorti joobe korral võib juhtuda selline asi, et mõni seik toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. (3: 102) 2.4.5 Hüsteeriline amneesia Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. See amneesiavorm ei tulene mitte ajukahjustusest vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks. Sellel juhul on mälust kustunud kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon. (3: 102) 16 2.4.6 Afektiivne mälulünk Tugevas afektiseisnudis olles kahaneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas võivad tekkida mälulüngad. (3: 102)
laialdasemalt tabanud haigusest. Patoloogiliste ilmingute spekter selles rühmas on väga lai. Alarühmad on: Dementsus Alzheimeri tõvest Vaskulaarne dementsus Dementsus teistes peatükkides klassifitseeritud haigustest Täpsustamata dementsus Orgaaniline amnestiline sündroom, v.a. psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Deliirium, v.a. alkoholist või teistest psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Muud psüühikahäired ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest 29 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © Isiksus- ja käitumishäired ajukahjustusest või -düsfunktsioonist Täpsustamata orgaaniline, k.a. sümptomaatiline psüühikahäire. Dementsuse ja amnestiliste sündroomide olulised tunnused on kognitiivsete funktsioonide
Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu
seotud isiklike mälestusega (otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas). Episoodiline mälu - paiknevad mälestused isikliku kogetud sündmuse kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde (aju eesosa - ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa). Protseduuriline mälu - sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. - Amneesia - ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus (puudub protseduuriline mälusüsteem). 22 Mäluprotsessid: 1) salvestamine ehk kodeerimine (процесс или система запоминания) 2) meelespidamine ehk säilitamine 3) meenutamine ehk reprodutseerimine Если мы не понимаем о чем идет речь и что есть что, то нам труднее это запомнить.
protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu sisaldab mälestusi isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (nt. oskus noa ja kahvliga süüa) Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. 7.4. Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid: 1) Salvestamine ehk kodeerimine. Selle käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks. 2) Meelespidamine ehk säilitamine. Selle käigus hoitakse kodeeritud info alles. 3) Meenutamine ehk reprodutseerimine. Selle tulemusena tuuakse info mälust uuesti välja. 7.4.1
erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne kui autoõnnetus vm oli) Lapsepõlve amneesia – esimeste aastate kogemuse unustamine. Võimalikud põhjused: - Erinevad ajuosad küpsevad erineva kiirusega - Hipokampuse neurogenees häirib püsivamate mälujälgede tekkimist Dissotsiatiivne fuuga – mälukaotus (viimase aja tähtsamate sündmuste osas) - Ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest - Lisandub mingi näiliselt sihipärane liikumine kodust või töökohast eemale, kuid säilib enese eest hoolitsemine - Võib olla uue identiteedi omandamine - Matk võib olla seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga. - Võimalik põhjus mediaalse oimusagara mälusüsteemide allasurumine Amneesia teooria Konsolideerimise teooria - Mälu keskus/hippokampus konsolideerib (tihendab, kinnistab) uusi mälujälgi mis muudab need püsivaks
2)kehalise haiguse tunnuste puudumine, millega võiks sümptomit või sümptomeid seletada 3)tõendid, mis kinnitavad häire psühhogeenset päritolu. Dissotsiatiivne amneesia. Peamine iseärasus on mäluhäire. Tavaliselt seotud psühhotaumeerivate sündmustega. Enamasti osaline ja selektiivne. Kaasuda võivad mitmesugused emotsionaalsed häired. Nõutus, distress, varieeruva astemega tähelepanuotsiv käitumine. Ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest. Liiga tugevalt väljendunud, et saaks seletada tavalise unustamise või väsimusega. Dissotsiatiivne fuuga. Esinevad kõik dis.amneesiale iseloomulikud tunnused. Lisandub näiliselt sihipärane retk kodust või töökohast eemale, enese eest hoolitsemine säilib. Võib olla seotud uue identsuse omandamisega, tavaliselt mõneks päevaks. Sooritatud retk võib olla seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga. Dissotsiatiivne stuupor. Käitumine vastab stuupori tunnustele
45 – ..oluline kasvamis- ja taastumisprotsessis • diashiis- funktsioonide ja elektrilise aktiivsuse kadu piirkonnas, mis paikneb • ühe ajupiirkonna neuronid on võimelised teisi funktsioone üle võtma-modifitseeruma ajukahjustusest eemal, kuid on neuronaalselt selle piirkonnaga seotud on Monakowi teooria Jaotus (1914). Tegemist kiiresti taastuva difuusse kahjustusega nt. ajuinsuldi järgselt • Struktuurne plastilisus – aju anatoomiliste, keemiliste ja elektriliste omaduste taastumine Denervatsiooni supersensitiivsus:
mälufunktsioonidega on seotud väga palju ajuosi ning ühe piirkonna absoluutne seostamine ainult teatud mälusüsteemiga ja samas teiste välistamine ei ole kindlasti õige. Nii näiteks on väga erinevat tüüpi pikaajalist mälu nõudvate ülesannete korral igal juhul aktiivsed sellised ajustruktuurid nagu vaheaju, hippocampus ja oimusagara sisemine osa. Nende struktuuride raskem kahjustus põhjustab üldise amneesia sündroomi. Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Teine võimalus leida olulisi ajupiirkondi erinevate mälusüsteemide eristamiseks ongi uurida inimesi, kellel on mingil põhjusel tekkinud ajukahjustus (nt ajukasvaja, trauma, kirurgilise operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad häired varem kogetu ruumilis-ajalises seostamises see aga just ongi episoodilise mälu
- Häälduspuuded o düslaalia (ühe või enama hääliku vaeghääldus), kõne kahjustus tehnilist laadi o rinolaalia (häälikute moodustamine on häiritud, kuna õhk väljub/ei välju nina kaudu tavapäraselt), suulaelõhega lapsed, osade häälikute väljaütlemine on häiritud, kõne kahjustus tehnilist laadi o düsartria (ei õnnestu välja öelda häälikuid), anartria(ei ole üldse võimalik välja öelda häälikuid) - ajukahjustusest tulenevad kõnelihaste probleemid, kuni selleni välja, et kõneliigutuste tekitamine on võimatu, liiga pingul või lõtv lihas, kõne kahjustus tehnilist laadi - Kõne rütmi ja tempo puuded: o Kogelus -häälikute ja silpide või sõnade kordused, kõne takerdumine o Kiirenenud või aeglustunud kõne - Häälepuuded: o düsfoonia, afoonia (kähe hääl või hääle puudumine) Keelepuuded
Protseduuriline (oskused, vilumused), Praiming, Tingitud reaktsioonid Implitsiitne mälu uurimismeetodid: – Lünksõnade täitmine – Lühiajaliselt esitatud sõnade äratundmine – Anagrammide lahendamine – Tagurpidi pööratud teksti lugemine • Praiming - Amneesikutel puudub mälu ainult sedalaadi ülesannetes, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist. Lünkade täitmise ülesanne. Amneesiaks nim ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Mäluprotsessid – on mälu töö aluseks olevad informatsiooni säilitamist tagavad protsessid. 1. Salvestamine ehk kodeerimine (meeldejätmine) - võib toimuda tahtlikult või tahtmatult, meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne. Kodeerimine – Psühholoogiline protsess, mis saadab taju ja mis
ning tekitada sellega kiirabi vajava olukorra. Suu- ja ninaverejooksu tuleb tihti ette. Enamasti on sel oma tüüpilised tekkepiirkonnad ja põhjused. Verejooks võib tekkida nii äkki kui ka aeglaselt suurenedes. Enamasti hirmutab verejooks patsienti ja ta peab seda eluohtlikuks. Verejooksu põhjustest domineerivad vigastused ja põletikud, aga ka kasvajast tingitud verejooksud (pahaloomuliste kasvajate põhjustatud verejooksud). Suu- ja ninaverejooks võib olla ka märk eelnenud pea- või ajukahjustusest (vt peatükki „Peatrauma“). Peale selle esineb suu- ja ninaverejooksu, mille tekkepõhjus jääb väljapoole LOR-piirkonda. Üks esineda võivate komplikatsioonide liikidest on operatsioonijärgsed verejooksud. Abistamisel tuleb tegutseda rahustavalt, sihipäraselt ja kiirelt. See tähendab, et niipea kui sümptom on avastatud, võimalik põhjus ja tagajärjed selgeks tehtud ning haiguse raskusaste hinnatav, tuleb kohe rakendada erakorralisi ravivõtteid ja patsiendi seisund stabiliseerida
annaabi.ee 
