mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolisisaldust ja veresuhkru tasakaalu. Näiteks 10 kg kaalukaotus võib langetada ülekaalulistel inimestel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. Loobu suitsetamisest. Suitsetamine kiirendab veresoonte lupjumist, vähendab vere hapnikusisaldust, suurendab vere hüübivust ja trombiohtu. Seega suurendab suitsetamine südameinfarkti ja ajuinsulti haigestumise ohtu. Toitu tervislikult. Söö rohkesti kiudaineid, vähe soola ja vähe tahkeid rasvu. Väldi liigset alkoholi, sest alkohol suurendab kehakaalu ja kiirendab veresoonte lupjumist. Lisaks on alkoholil kardiotoksiline toime: südamelihas kahjustub alkoholi toimel palju kergemini kui teised lihased. Südamesõbralik toit vähendab vere
hoidmisel, mõjutades südametegevust ja vererõhku * osalevad närviimpulsi edastamises, lihaste töös * stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist. * hoiavad hapetealuste tasakaalu * reguleerivad rakkude veesisaldust. b) vaegus: kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaasi kuhjumine soolestikus, lihaskrambid, reumaatilised nähud. c) liig: koormad neerusid, tekib veepuudus organismis, kõrgendab vererõhku, soodustab osteoporoosi, ateroskleroosi, ajuinsulti ja tekitab turseid. d) toiduallikad: soolaliha, soolakala, konservid, juustud, vorstid, valmistooted, friikartulid, kartlikrõpsud.
Insomnia katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine Uneapnoe uneaegne Inimestel, kel on uneapnoehaigus, esinevad uneaegsed hingamisseiskus hingamiskatkestused korduvalt. Sellise inimese uni on (unelämbustõbi) häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Rahutute jalgade sündroom Sageduselt kolmas kõige tuntum unehäire. Enamusel haogetel esineb ka päeval aeg-ajalt vastupandamatu vajadus jäsemeid liigutada. Rahutute jalgade sündroom
et see on kahjulik, kuid tarbivad seda sellest hoolimata, sest lihtsalt ei suuda loobuda. 3.2.2 Kahjulikkus Sool on eluks vajalik, kuid samas k tappev. Inimesele surmav annus on 100-300g. Inimese füsioloogiliseks vajaduseks loetakse 3-5 g keedusoola päevas. NaCl vett siduvate omaduste tõttu suurendab see arterilaalset vererõhku, seetõttu soovitatakse hüpertoonia puhul piirata soola tarbimist. Liigse soola tarbimisega seostatakse ka ateroskleroosi(luude hõrenemine), müokardi infarkti ja ajuinsulti. Liigne soola tarbimine tekitab turseid ja vedeliku kogunemist kehasse. Kokkuvõte Nii sool kui suhkur on inimeste toidulaual olnud väga pikka aega. Soolaosati toota juba 4000a eKr, kuid suhkur jõudis Euroopasse alles 1100. aastal Nii sool kui suhkur olid vanasti väga suure väärtusega. Mõlemad toiduained on vajalikud inimesele. Eriti vajalik on inimorganismile soola tarbimine, kuna lahustunud ioonidena on sool meie maos, sapis, veres
põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. Tänapäeval sööb inimene liiga palju NaCl sisaldavaid toite. Ka kõrge mineraalsusega pudelivee tarbimine on ohtlik. Üleliigne NaClkoormab neerusid, tekitab veepuudust organismis, kuna NaCl seob palju endaga vett, kõrgendab vererõhku, soodustab osteoporoosi (luude hõrenemist), ateroskleroosi (veresoonte lupjumist), ajuinsulti ja tekitab turseid. BROOM Leidumine ja saamine Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes. Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured, kuna merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Käsnad, molluskid ja korallid koguvad endasse mereveest broomiühendeid. Juba muistsetest aegadest hinnatud
Tavaliselt hingab inimene magades regulaarselt ja sügavalt. Uneaegset hingamisseiskust kestusega üle 10 sekundi peetakse uneapnoeks. Inimestel, kel on uneapnoehaigus, esinevad uneaegsed hingamiskatkestused korduvalt, need võivad kesta ka üle minuti. Sellise inimese uni on häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna. Pikemat aega kestva hingamispausi ajal katkeb hapniku juurdevool organismi ja areneb kudede hapnikuvaegus. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Enamasti tekib uneapnoe ülemiste hingamisteede sulgusest neelu-, keele- ja kõrili-haste toonuse languse tõttu une ajal. Sellist uneapnoe vormi nimetatakse obstruktiivseks uneapnoeks ehk unelämbustõveks. Harvem kujuneb uneaegne hingamisseiskus hingamise regulatsioonimehhanismide häirest une ajal. Selle põhjuseks võib olla mitut tüüpi ajukahjustus
Tänapäeval sööb inimene liiga palju NaCl sisaldavaid toite (soolaliha, soolakala, konservid, juustud, vorstid, valmistooted, friikartulid, kartulikrõpsud jt). Ka kõrge mineraalsusega pudelivee tarbimine on ohtlik (sooli üle 1500 mg/l, sealhulgas naatriumisisaldus üle 200 mg/l). Üleliigne NaCl koormab neerusid, tekitab veepuudust organismis, kuna NaCl seob palju endaga vett, kõrgendab vererõhku, soodustab osteoporoosi (luude hõrenemist), ateroskleroosi (veresoonte lupjumist), ajuinsulti ja tekitab turseid. Kõrge soolasisaldusega toitude pidev tarbimine on inimesele ohtlik. (Pildiallikad: http://picasaweb.google.com/varvasmartin/ItaaliaReis2007Kevad#5069714741882670418 , http://www.maag.ee/?id=136&category=16 ja http://www.taste.com.au/recipes/9232/corned+beef ) Kõrge vererõhu all kannatavad inimesed peaks vägagi täpselt endale naatriumi- ja soolarikkad
Eestis on südame-veresoonkonnahaigused peamine surmapõhjus: 54% kõigist surmajuhtudest. Sealjuures moodustab südame isheemiatõbi 14% kogu haiguskoormusest ja 32,5% kõigist surmajuhtudest. Suremus südame isheemiatõve tagajärjel on Eestis märkimisväärselt suur: 336 juhtu 100 000 inimese kohta; Eurooa Liidus vastavalt 97 juhtu 100 000 inimese kohta. Võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega on Eestis suremus ajuinsulti oluliselt suurem: 163 juhtu 100 000 inimese kohta Euroopa Liidu teistel riikidel vastavalt 61 juhtu 100 000 inimese kohta. Pahaloomulised kasvajad on teine suurem surmapõhjus Eestis, moodustades 19% surmadest. Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse on Eestis mõnevõrra suurem kui Euroopa Liidu ülejäänud maades vastavalt 202 ja 183 juhtu 100 000 inimese kohta. Vigastused ja mürgistused põhjustavad meil 11% kõigist surmadest. Võrreldes teistega on
annaabi.ee 
