2) Lüliarter (a. vertebralis) suundub ülespoole, läbib kaelalülide ristijätkemulgud ja jõuab läbi kuklaluu suulmulgu koljuõõnde. Lüliarterist lähtuvad harud seljaajule, piklik ja väikeajule. Koljuõõnes nõlva peal parem ning vasaka lüliarterid ühinevad ja moodustavad paaritu põhimikuarteri (a. basilaris), mis annab harusid sisekõrvale ajusillale ja väikeajule, ja hargneb siis 2-ks tagumiseks ajuarteriks. Nad varustavad verega peamisel aju suurte poolkerade kuklasagaraid. Järelikult aju verevar. -s osalevad oma harude abil 2 paari artereid: sisemine unearter ja lüliarter. 3) Sisemine rindkerearter kulgeb rinnaku kõrval piki rindkere sisemist seina allapoole, annab harusid roietevahemikesse, rinnanäärmele, vahelihasele, perikardile, kõhuseina eesmisele-ülemisele osale.
carotis interna ja externa). Unearterid varustavad verega kaela ja pea piirkonda. Sisemine unearter varustab aju ja silmi, välimine unearter suuõõnt, neelu, keelt, kõrva, nägu, peanahka ja ajukelmeid. Rangluualuse arteri suurim haru on lüliarter. Lüliarterid (a. vertebralis) kulgevad kaelalülide ristijätkete sees ja koonduvad koljuõõnes põhimikuarteriks (a. basilaris), mis omakorda jaotub kaheks tagumiseks ajuarteriks (a. cerebri posterior), varustades verega aju tagumist pinda. 62 Aordi rinnaosa varustab verega bronhe, söögitoru, diafragmat ja keskseinandit ning annab 10 paari tagumisi roietevahelisi artereid. Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid. Neist olulisemad on paarilised neeruarter (a. renalis) ja munandiarter (a. testicularis). Kõhuaordi esimeste harude hulgas on kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus), mille paaritud harud lähevad maksani (a
annaabi.ee 
