ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19.Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge näiteid lavastustest. Ta viis edasi 1960. - 70. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtteid, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Ta oli äärmiselt ajatundlik. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Tsensuuri varisedes alustas ta absurdidraama lavastamist. Kunstilises mõttes torkab silma paljustiililisus. Ta sulatas või segas ühes lavastuses kokku väga
teadvustati elu hetkelisust, eesootavat surma- eriti tolleaegsete ühiskondalike vapustuste taustal. · Kitsalt subjektiivses laadis ammendasid luuletajad end kiiresti, ajavõõras looming ei saanud kesta kaua. Lüürikategi järsu pöörde intiimelamustest ajaluulesse. Ajalaul on eesti luules valdaval kohal aastail 1919-- 1922. · Järsk suunamuutus seletub kahe põhiteguriga. Ühiskonna elu murranguline areng nõudis mõtestamist ning lüürika, juba olemuselt ajatundlik, ei saanud aktuaalseid probleeme kestvamalt vältida. Teiseks mõjusid kaasa saksa ekspressionistliku luule eeskujud, mille stiil sai omaseks meiegi ajaluulele. Sisuliselt ühendavaks jooneks oli sõja eitamine ja üldine inimlikkuse-kuulutus. · Ekspressionismimõjulises ajaluules on autorite hoiak selgesti ühiskonnakeskne. Luuletaja ei ole siin enam üksikisiku sisemaailma tõlgendaja, vaid inimeste, rahva ja rahvaste -- ühiskonna seisundi väljendaja.
eriti tolleaegsete ühiskondalike vapustuste taustal. · Kitsalt subjektiivses laadis ammendasid luuletajad end kiiresti, ajavõõras looming ei saanud kesta kaua. Lüürikategi järsu pöörde intiimelamustest ajaluulesse. Ajalaul on eesti luules valdaval kohal aastail 1919--1922. · Järsk suunamuutus seletub kahe põhiteguriga. Ühiskonna elu murranguline areng nõudis mõtestamist ning lüürika, juba olemuselt ajatundlik, ei saanud aktuaalseid probleeme kestvamalt vältida. Teiseks mõjusid kaasa saksa ekspressionistliku luule eeskujud, mille stiil sai omaseks meiegi ajaluulele. Sisuliselt ühendavaks jooneks oli sõja eitamine ja üldine inimlikkuse-kuulutus. · Ekspressionismimõjulises ajaluules on autorite hoiak selgesti ühiskonnakeskne. Luuletaja ei ole siin enam üksikisiku sisemaailma tõlgendaja, vaid inimeste, rahva ja rahvaste -- ühiskonna seisundi väljendaja.
annaabi.ee 
