selleks, et suurendada ühiskonna üldist valmisolekut kriisiolukorras käitumiseks ning valmistada noormehi ette oma kodu ja lähedaste kaitsmiseks. Usun, et ka arvamusliidrid peaksid kuulama avalikku arvamust ning loobuma oma mõttest kaotada kaitseväe kohustus. Kaitseväe põhifunktsiooniks on Eesti kaitsmine, siis ta peab Eesti meessoost elanikkonda selleks välja õpetama. Ja kui puuduvad tõsiselt võetavad argumendid kohustusliku ajateenimise kaotamise vastu, siis milleks üldse korraldada selle ümber nii tuliseid debatte. Poliitikud peaksid eelkõige kuulama avalikku arvamust, ainult nii on võimalik teha arukaid ja ainuõigeid otsuseid. Keit Kallas
vahel. Eesti riigikaitse põhineb Eesti kaitsejõududel, välislepingutega sätestatud sõjalisel koostööl ja vabatahtlikel ühendustel. Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb maaväest, mereväest,õhuväest ja vabatahtlikul ühendusel Kaitseliidul. Kuna kaitseväe tegevuse jätkumine ning uute liikmete organisatsiooni astumine on väga oluline, siis on oluline ka see , et Eestis kehtib täisealistele noormeestele ajateenimise kohustus. Eesti riigikatise tähtsaimaks osaks võib pidada kaitseväe tegevust, sest ilma selleta ei oleks meil mingit kaitset välisvaenlaste vastu. Kuna meie naaberriik idas ei ole kõige sõbralikemate suhete looja diplomaatia järgija, ei ole rünnak Eestile pikemas perspektiivis välistatud. Seetarvis ongi meie riigi kaitseks loodud kaitsevägi, mille ülesanne ei olegi rünnata, vaid kaitsta. Meie riigi kaitsmine peaks olema iga kodaniku
aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Tagasi Tartusse... Sõpraderohkus ja teenistus suurlinnas ahvatles nooremat apteekrivelskrit pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend "Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna
sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Sõpraderohkus ja teenistus suurlinnas ahvatles nooremat apteekrivelskrit pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend "Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi
sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti ,,Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida ,,Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Sõpraderohkus ja teenistus suurlinnas ahvatles nooremat apteekrivelskrit pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend ,,Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused