vahel. 63. Millised on näitlejaga seotud väljendusvahendid? Mis on nende funktsioonid? · Grimm, kehagrimm · mask (näokate) · Karvlisandid habemed, vuntsid · Soeng, parukas, peakate · Kostüüm Need välised vahendid aitavad näitlejat tegelaskuju loomisel 64. Mis on kostüümi funktsioonid? · avab tegelaskuju, · annab edasi tegevusaega ja kohta, · on osa lavastuse visuaalsestkontseptsioonist 65. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? · Reaalne aeg ehk etenduse aeg etenduse aeg algusest lõpuni · Fiktsionaalne aeg ehk poeetiline aeg fiktsionaalse maailmasisene aeg, kujutatud sündmuste ja tegelassuhete aeg 66. Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris? · Olevikulisus sündmused kulgevad vaatleja jaoks reaalses ajas (siin ja praegu) · Mittepidevus ehk diskreetsus - sündmuste näitamiseks kuluv aeg ehk
Näitlejaga seotud väljendusvahendid: · Grimm, kehagrimm (neutraalne, ajalooline, fantaasiagrimm, karaktergrimm) · Mask (näokate) · Karvlisandid habemed, vuntsid · Soeng, parukas, peakate · Kostüüm · Rekvisiit esemed lavaruumis, millega näitleja manipuleerib 63. Mis on kostüümi funktsioonid? Kostüüm: · avab tegelaskuju · annab edasi tegevusaega ja kohta · on osa lavastuse visuaalsest kontseptsioonist 64. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? Kaks ajatasandit: 1) Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni 2) Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg · Reaalne ruum · Fiktsionaalne ruum 65. Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris? · Olevikulisus (eksistents just praegu (reaalses lavaajas) kulgeva sündmusreana) · Mittepidevus ehk diskreetsus (Üldjuhul ongi näidendi sündmusaeg mittepidev. Vaatajale esitatakse n.-ö
kujunditega ta oma mõtteid väljendab? Milles avaldub Runneli luuletuste laululisus? 1960. aastate proosa 1960. aastatel jäi proosa luule varju ja selle muutumine oli aeglasem. Debüteerisid Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Jüri ja Ülo Tuulik, Teet Kallas, Aimée Beekman. Proosa moderniseerus 1960. aastate algul. Põimiti 26 ajatasandeid, paisati segi sündmuste kronoloogia, kõrvutati ja vahetati vaatepunkte. Siiski oli kesksel kohal realistlik sotsiaalpoliitiline või -psühholoogiline romaan. Kirjutati lähiminevikust, kuid mitte täit tõde (Paul Kuusbergi "Enn Kalmu kaks mina" ja "Südasuvel", Lilli Prometi "Meesteta küla", Raimond Kaugveri "Nelikümmend küünalt", sh stalinismi repressioonidest Paul Kuusbergi "Andres
annaabi.ee 
