peamine. Lisaks sellele hinnatakse jaotuslogistika efektiivsust veel jaotuslogistika protsessi juhtaja (lead time) ja kulude optimaalse suhtega. Mitmed auto- ja masinatööstuse kohta tehtud uuringud on näidanud, et toodete jaotustegevuses on kõige suurem ajakadu. Näiteks Volvo tehase ühe tootegrupi logistilise protsessi uuringust (VTS–Volvo, 1990) selgus, et toote valmistusaeg moodustab 0,06%, transporditegevus 1,5% ning toote seismine ladudes ja kauplustes 98,4% kogu ajaressursist. Optimaalse jaotustegevuse kavandamine hõlmab optimaalse tasakaalu 20 leidmist tarneaja ja tarnekulude vahel. Tarneaega saaks lühendada kiirema transpordiliigi valikuga, kuid sellega kaasneb ka veokulude suurenemine. Kiiresti riknevate kaupade (puuvili, lihatooted, lilled ) või moraalselt vananevate toodete (elektroonika tooted) puhul on jaotuslogistikal määrav tähendus. Viimast näidet silmas pidades tuleb aeglase mere- või
52 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Ø mitte teha tööd või teha tööd väljaspool tööturgu (nt oma majapidamises); sellise tegevuse peale kulunud aega nimetatakse vabaks ajaks (ing k leisure) On selge, et mingi osa oma ajaressursist peavad inimesed kasutama töötamiseks, kuna kõike vajalikku iseendale tänapäeval reeglina inimesed ei valmista. Kuid mille alusel inimesed otsustavad, kui palju nad tööd teha tahavad? Peamine tegur, mis seda valikut mõjutab, on palgamäär. Mida kõrgem on palgamäär, seda kulukam (kõrgemad loobumiskulud) on tööst loobumine vaba aja kasuks. Samas, mida madalam on Palga- määr Tööjõu