tegutsema peab, on rollikonfliktide ohu tekkimine väiksem. Aitab kaasa, kui juba töötaja töölevõtmisel selgitatakse talle, kellele ta allub ning kelle juhiste järgi tal tuleb tegutseda. See on töölepingus ning organisatsioonis üldse sama tähtis kui näiteks palga ja tööülesannete paikapanek. Liigse töökoormuse probleemi korral tuleks töötajal juhi poole pöörduda, et ajakava ning ülesanded üle vaadata. See nõuab head ajaplaneerimisoskust. Tuleks üle vaadata, millised tegevused on kõige tähtsamad ning millised on ,,ajaröövlid". Teine võimalus on juba kohe alguses paika panna (töötaja värbamisel), et millised tööülesanded võtavad asjatult aega ning saaks näiteks suunata abilistele, sekretäridele. Et karjääri edenemise paigalseisu töötajatele ei jääks, tuleks neid edutada järk-järgult. Lisaks peaks töötajatele selgitama pidevalt ka organisatsiooni võimekust, seisu, arenemisvõimalusi
· anda õpilasele kogemusi teaduslikuks tööks kuidas koguda erialast teaduskirjandust ja andmeid ning neid töödelda. Kuidas seostada teooria uurimusliku osaga; · anda õpilasele võimalus uurida põhjalikumalt mõnd probleemi või ainevaldkonda; · suurendada õpilase oskust iseseisvalt mõelda, luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; julgust avaldada oma arvamust ja võtta vastu otsuseid; · arendada õpilase koostöö- ja ajaplaneerimisoskust; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · teadustöö korrektse vormistusoskuse omandamine; · suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu. 6 3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: