Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

AJALUGU - Kodutöö nr 2 - sarnased materjalid

linnaehitus, polis, rooma, linnriik, roomlased, staadion, hierarhia, poliste, foorumi, kavandeid, rangelt, efektne, seonduv, omavalitsuslik, odeion, kitsad
thumbnail
2
docx

Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 1

Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad.

Arhitektuuri ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 2

Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas hakkas järjest rohkem kattuma li

Arhdektuuri ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 5

lubab luua puhtaid pindu; 4) Katuseaed: hoone ehitusalune maapind kompenseeritakse katusetasandil asuva rohelusega; 5) Lintaknad: ,,lõikavad" fassaadi kogu hoone pikkuses ja valgustavad siseruumi uhtlasemalt 6) Kõrged tornitaolised kontorihooned umbritsetud madalamate elamuhoonete ning parkidega 7) Jooned ja objektid, millest maja koosnes, olid väljanägemiselt väga moodsad ja uuenduslikud tollel ajal 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. Itaalias Despootliku riigikorra kindlustamisega hakati umber kujundama arhitektuuri. Kõigepealt keelustati funktsionalism. Uue arhitektuuristiili määratlemisel tugineti neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile. Hakati taaskord looma triumfiarhitektuuri ning sellega seoses hakati umber korraldama ka Rooma planeeringut, mis nägi ette linna märgatava laiendamise põhja suunas. Mussolini aegset totalitaarset arhitektuuri esindavad kaks linna-

Arhitektuuri ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Referaat Vana-Rooma kohta

arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats ­ foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood : · 1075 eKr ­ 525 eKr. · Allakäik, riigi lõhenemine · Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma. · Pärsia võimule langemine. Ühiskonnakorraldus : Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga. Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa. Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt

Oraakel-tulevikuennustaja, kuulsaim Delfi oraakel. Müsteerium-salajane jumalateenistus. Tempel-Kreeka pühamu üks osa. Pühendatud jumalale ja näitab ka ta asukohta. Olympos ja olümpiamängud- Peeti Zeusi auks. Osaleda võisid ainult hellenitest mehed. Aladeks olid jooks, odavise, maadlus, viievõistlus. Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta ­ Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia,

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Rooma ühiskond ja eluolu

Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega)

Ajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Anitiik-Kreeka ja Rooma

Tema õpetust nimetatkse marterialistlikuks filosoofiaks. 9.Selgita mõisted: Hellas ­ Kreeka hellenid ­ kreeklsed hellenism ­ Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga agoraa ­ koosoleku ­ ja turuplats (linnasüda) akropol ­ kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus, mille ümber asus linn Rooma 1.Selgita mõisted: patriitsid ­ suursugused inimesed Rooma ühiskonnas plebeid ­ lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse riigiametitesse, kuid nende hulgas oli ka rikkaid inimesi rahvatribuun ­ riigiametnikud, keda valiti ainult plebeide seast ning nende peamine õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve res publica ­ nii nimetasid roomlased oma riiki ("ühiskondlik asi") proletaarid ­ kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus varandus olid nende lapsed

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)

Vana-Kreeka Mõisted Polis ­ Kreeka linnriik Poliitika ­ polise asjadega tegelemine Nõukogu ­ alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks ­ lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia ­ võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia ­ rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia ­ võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine)

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 ­ 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 ­ 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Kreeta, Kreeka, Rooma, Hellenism, Itaalia.

Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia. Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune. KUIDAS VALITSETI POLISEID Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polis - (kr.k. linn) oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Suuremad polised: Argos, Ateena, Delfi, Sparta. Rahvakoosolek - Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kreeka ja Rooma

Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda. Dooria, Joonia ja Korintose orderid. Hellenistlik- (323-100eKr) Kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Valitseja tugines armeele. Polised kaotasid tähtsuse. Tekis valitsejakultus. Kreeka keel sai maailmakeeleks. Sõjavägi ­ palgasõdurid(sõjatehnika ja sõjalaevad täiestusid). Rajati suurlinnad. Teaduse hiilgaeg. 2) Kreeka valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana - Rooma referaat

VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:...................................................................................

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

LINNAD JA EHITUSKUNST ROOMA RIIGIS

Linnad ja ehituskunst Rooma riigis * Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana-Rooma ja Vana-Kreeka

Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.­476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.­15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD ­ asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunstiajaloo mõisted Vana-Rooma ja Vana-Kreeka

koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks

Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ajaloo kokkuvõtte-Roomast

Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike nim. proletaarideks.Õigused piiratud, kuigi arvati kodanike hulka.Rikkaid ja vaesemaid kodanikke ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed.Ülejäänud kodanikud olid plebeid, said järk-järgult patriitsidega võrdseid õigusi.Neil oli õigus pidada koosolekuid ja valisid end seast rahvatribuunid, kes olid spets. ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

Ajalugu
538 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

rahumeelne kultuur / loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks / hävines u. 12.saj eKr Trooja sõja tõttu 2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt / Kreeka asustus laienes (Egeuse meri Kreeka sisemereks) / kangelasajastu (müütide kujunemine, temale tänu Homerose eepostele (Ilias / Odüsseia) 3) Arhailine ajajärk: 800-soo eKr / 800 eKr tähestiku loomine / tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas / käsitöö, kaubandus, meresõit / polis ­ linnriigid Vanas-Kreekas (Ateena, Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne 4) Klassikaline ajajärk: 500-338 eKr / Kreeka-Pärsia sõda / Peloponnesose sõda / makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

--Egiptuses kasutati ära Kreeka-Pärsia sõdu ­> puhkesid rahvaülestõusud Kreeka-Rooma periood 332 eKr ­ 641 pKr --Makedoonia kuningas Aleksander Suur 332 ­ 323 eKr (4. sajand) --pärast Aleksandri surma, Ptolemaios I (Aleksandri lapsepõlvesõber) -> väejuhid jagasid huve --suure maailma jaoks olid nad tavalised kuningad, Egiptuses jätkati jumalakuningate liini --3. saj eKr oli Egiptus antiikmaailma tähtsaim teraviljaeksport --30 eKr langes Rooma võimu alla Usund: u 800 erinevat jumalat, igal linnal oli oma jumal Ehnaton kehtestas monoteistliku kultuse, kus ainujumal Aton kehastus päikesekettas ning oli ligipääsetav ainult Ehnatonile. Puudus vajadus preestrite järgi. jumalate kindel süsteem puudus vaaraod peeti jumala maapealseks kehastuseks jumalate ja lihtinimeste vahendajateks olid preestrid

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Rooma ja Vana-Kreeka mõisted

Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ­ ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm ­ Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflikti ja Polis ­ tüüpiline Kreeka linnriik elulise sündmustikuga näidend Akropol - kaljunukile rajatud Tragöödia ­ traagilise, kurva kindlus, mille jalamil paiknes linn lõpuga näidend Agoraa - koosoleku- ja turuplats, Komöödia ­ lõbus näidend, pilke-

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (sisu)

I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele ­ mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid ­ Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis ­ Kreeka linnriik ­ sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus ­ · Sparta ­ Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud ­ põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats ­ foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat.

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Solon- Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates,

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3. Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr. 4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg. 5. Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr. 6. Rooma aeg - 146eKr-395pKr. 1.2 KREETA-MYKEENE KULTUUR. II AASTATUHAT EKR - XII SAJ. EKR. Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale. Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond ­ sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) ­ kirjalike tekstide ilmumine ­ esiaja lõpp Ajalooline aeg ­ kirjalike tekstide ilmumine ­ ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ­ ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr ­ 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ­ ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr ­ 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel.

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse. Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

..................................................... 51 Sitsiilia türannid 5. sajandi algul ja sõda Kartaagoga ......................................... 51 Kartaago uus pealetung ja Dionysios I türannia ............................................... 52 Kaoseajajärk ja Timoleoni triumf ................................................................ 54 Agathoklese türannia .............................................................................. 56 Pyrrhos ja Lõuna-Itaalia alistamine Rooma ülemvõimule .................................... 57 Sitsiilia allutamine Roomale ............................................................................................ 58 Hellenistlik maailm ........................................................................................................ 59 Ühiskond ja riiklus ................................................................................. 59 Ptolemaioste Egiptus .................................................................

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

rõhuasetus reaalteadustelt, kunstilt ja muusikalt üle psühholoogiale, loogikale, religioonile, eetikale ja poliitikale. Sest just viimaseid oli vaja avalikus karjääris. Usk ratsionaalsesse arutelusse (vt allpool poliitilised ideaalid p. 3), kui millessegi, mille võime on vaid kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja poliitikafilosoofia. Ekskurss2: Vana-Kreeka polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000-400 000 inimest, neist umbes kolmandik (kuni pooled) olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid

Õigus
630 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun