ajalooallikat, et analüüsida mälestuste usaldusväärsust. Alles 20. sajandi ajaloolased hakkasid mõistma suulise ajaloo tähtsust. Tuli ju silmas pidada, et paljudesse vanadesse kirjalikesse allikatesse on talletatud ka suulisi tunnistusi ja traditsioone. Mälestusi mõjutavad nii nende edasiandmise ühiskondlik korraldus kui ka vahenduskanalid, mida seejuures kasutatakse. Vahenduskanaleid on viis: 1. Suulised traditsioonid. Viimase 30. aasta jooksul on ajaloouurimises toimunud nihe. Nimelt lootus objektiivseid fakte tuvastada on kahanenud ja huvi narratiivi sümboolsete aspektide vastu on suurenenud. 2. Memuaarid ja muud kirjalikud ülestähendused. Sellega on muidugi probleem, kuna neid lugedes me loeme mingite mälestuste teisendusi kirja vahendusel. 3. Kujutised. Maalid, joonistused, fotod, monumendid, hauakivid jne - need kõik väljendavad ja kujundavad rahvuslikku mälu. 4. Tegevused
Alles pärast seda, kui julgeoleku operatiivgrupp oli ära käinud, tulid tavalised operatiivgrupi liikmed. Oluline veel see, et need operatiivgrupid dokumenteerisid oma tegemisi üsna ulatuslikult - väga heaks tollaste olude allikmaterjaliks. Sageli on see kirja pandud esimese emotsiooni ajal - mida nähti, milline seisund alevis oli, keda kohati jne. Õnneks on palju sellest dokumentatsioonist tänaseni säilinud, aga seda ei ole palju ajaloouurimises kasutatud. Olulised ka operatiivgruppide tegevust kajastavad andmed, mis Moskvasse läksid. Just läbi operatiivgruppide nõukogude võim eesti territooriumil taastati. Lühikeseks ajaks sai Võru linnast Eesti NSV pealinn, 10.-11.09.1944 - seal on koos EK(b)P KK pleenum - Nikolai Karotammest sai ametlikult EKP juht just septembris 1944, seni oli ta olnud mitteametlik juht - kohusetäitja. Ametlikult ei oldud Karl Säret EKPst maha võetud. Hiljem, 16
annaabi.ee 
