Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Apellatsioonikomisjon Makala 21 10001 Tallinn 27.juuni 2008 Apellant Kood 211080 Kirsi Helk Tõru Segagümnaasiumi abiturient Juuni 90 80020 TÕRU APELLATSIOON Palun läbi vaadata minu ajaloo eksamitöö, mille tulemuse sain teada 19. juunil 2008. Ma ei ole eksami tulemusega (35 punkti) rahul, sest hindan oma ajalooteadmisi heaks. Seda on näidanud kolme gümnaasiumiaasta jooksul tehtud tööde hinded ("hea", "väga hea"). Olen veendunud, et tegemist on tahtmatu eksitusega, ja loodan, et töö hinnatakse ümber vastavalt tema väärtusele. Lugupidamisega Kirsi Helk Banaani 67 80039 TÕRU 52930189
Kuressaare vaatamisväärsused · Kuressaare piiskoplinnus See on kuressaare üks tähtsaim vaatamisväärsus . See on rajatud 13. Saj. teisel poolel. See vaatamisväärsus meelitab paljusi inimesi, kuna ta on nii huvitav ja ilus. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu
1 Tagasiside kooli lehelt: Reedel, 26.veebruaril toimus ajalooõhtu, selle korraldasid 11. klassi õpilased praktilise tööna. Ajalooõhtul osalesid 6.a ja 6.b klassi õpilased. Sellel üritusel olid põnevad mängud ja küsimused. Üks toredam mäng oli liikumismäng, kuid huvitav oli ka Kahoot. Saime süüa õpetaja Eve Tilga tehtud õunakooki ja Birgit Pinka ema tehtud kringlit. Ajalooõhtu korraldasid väga toredad tüdrukud: Birgit Pinka, Eneli Uusmets ja Kristin Laas. Saime korrata oma ajalooteadmisi ja meil oli väga lõbus. Jutu autorid on 6A klassi õpilased Violetta ja Loretta Pohlasal KOKKUVÕTE Lootsime, et kuna teeme töö kolmekesi, siis on ülesandeid lihtsam täita ja omavahel jagada, aga ühele meelele jõudmine võttis siiski rohkem aega. 13 Pika peale saime kõigega valmis, kokkuvõttes jäime oma tehtud tööga rahule. Kõik meie üritusega püstitatud eesmärgid said täidetud. Õppisime
Kuressaare linnus Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. Linnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega saksa feodaalide vastu. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond - Saaremaa. 1228.-1234. a. formeerus Läänemaast ja Lääne - Eesti saartest järjekordne feodaalriigike - Saare-Lääne piiskopkond pindalaga umbes 7600 km². Piiskopkonna keskuseks oli alates 1265. a. Haapsalu.
südamelähedaseks saanud. See on ka üks põhjus, miks ma valisin oma uurimistöö teemaks "Kuressaare piiskoplinnus". Teine oluline põhjus on see, et olen külastanud linnust igal aastal juba lapsest peale ning huviga jälginud selle taastamist ja restaureerimist. Teemavalikut innustas ka asjaolu, et Kuressaare loss on maailmas ainulaadne arhitektuurimälestis. See annab mulle võimaluse linnust külastades saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga ning tunda keskaja hõngu. Põnevad on ka muuseumi erinevad püsinäitused loodusest, ajaloost ja Eesti kultuurist. Kuressaare linnust on palju ajalooliselt uuritud ja selle kohta on avaldatud erinevaid artikleid, uurimusi ja raamatuid. Antud töös kasutan raamatut Kalvi Aluve "Kuressaare linnus" (Tallinn, 1980), kuid see raamat kajastab kindluse esimest restaureerimisetappi aastatel 1970-1980.
Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“ on vahest üks kõige tuntumaid raamatuid, ajaloolise romaanina võib see olla hea lugemine, aga olustiku kirjeldusega ajaloolased üldiselt rahul ei ole
annaabi.ee 
