1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,. Kunstnikud: Viiralt, Konrad Mägi, Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Adamson Eerik. Muusikud: Mart Saar Teadlased: O. Loorits ajalooteadlane (uskumused, kombed) J. Mägiste - Keeleteadlane P.Kogerman Rahvuslikteadus (põlevkivikeemik) L.Puusepp arstiteadus (neurokirurg) Th. Lippmaa Loodusteadus (botaanik) E. Öpik - astronoom
Püstitas tajumatu piiriapeironi idee. Demokritos oli atomistikakoolkonna filosoof. Tema arvates koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavajel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Pythagoras oli vanakreeka matemaatik ja filosoof. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Matemaatika alusepanija. Hippokrates oli vanakreeka arstja arsti kutseeetika rajaja. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etiloogia ja prognoosi mõisted. Herodotos oli ajalooteadlane ja `'ajaloo isa''. Kirjutas teose `'Historia''. Hakkas esimesena uurima ja kirja panema lähema ajaloo sündmusi. Sokrates oli Ateena filosoof. Tema arvates oli filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Et voorusest aru saada olid tema arvates tähtsad ka teadmised. Platon oli vanakreeka filosoof ja Sokratese õpilane. Tema arvates oli kõige tähtsam ideedeõpetud ehk see et asjad on mööduvad nähtused aga idee on jääv. Ideaalne riik
16. Tähtsamad jumalad? Jupiter- taeva, tormi ja piksejumal, Pluto- surnute valitseja, Mars- sõjajumal, neptunus-merejumal, Venus- viljakuse jumalanna, Diana- jahijumalanna, Juno- taeva kuninganna, Apollo- luule, muusika eesvedaja, Bacchus- veinijumal, Vesta- kodukolde jumalanna, Janus- Rooma jumal,sõjajumal, rahu jumal algus jalõpp. 17. Kes olid? Cicero- poliitik, kõnemees, kõnekunsti arendaja. Maecenas- rikas Roomlane, kes toetas kultuuri. Titus Livius- ajalooteadlane, kirjutas suurteose linna rajamisest. Vergilius- kirjutas eepose ,,Aenis" ta sidus Troojaga roomlasi. Augustus- Rooma 1. keiser. Jeesus- oli juudi soost puuseppa poeg, kes kuulutas taevariigi peatsest saabumisest, Peetrus- 1. rooma piiskop, Paulus- kristluse levitaja. 18. Ristiusu tekkimine? Kristus- oli messias, kristlased- kristuse õpetuse kummardajad, piibel- vana ja uus testament kokku, Uus Testament-Johannese ilmutusraamat. Apostlid- usu
draama püsisid veel klassitsistlike tavade juures. Luule jõudis uue õitsengule alles sajandi lõpu poole varajases romantismis,sest nimesele tõi huvi tundeelu ja looduse suund inglise luulesse ning varem ei pööranud valgustuskirjanikud luulele erilist tähelepanu. Prantsuse valgustuskirjanikud Voltaire(1694-1778), kodanikunimega Francois-Marie Arouet, oli üks silmapaistvamaid Prantsuse valgustuskirjanikke. Lisaks kirjanikule, oli ta ka filosoof, ajalooteadlane, kirjandusteoreetik ning isegi Prantsuse Akadeemia liige. Tema mõistus oli ülimalt arenenud ning tema ütlused ning väites olid euroopas vägagi tuntud. Voltaire oli väga armastatud, kuid samas ka väga põlatud mees, eriti vaimulike poolt, kes ei sallinud tema humanistlikke ideid. Kirjanikuna olid Voltaire-i teoste põhiteemaks kurjus, barbaarsus ning arutus. Voltaire'i kirjanduspärandusse kuulub, kõrgstiilis klassitsislikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid,
kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? Cicero 133. Iseloomusta lühidalt Liviuse ajalookirjutuse põhimõtteid. Livius oli ainus tuntud Rooma ajalookirjanikest, kes ei pidanud oma elu jooksul ühtki riigiametit ja kel puudus seega tegelikult praktiline kogemus. Tema peateoseks on ,,Täielik Rooma ajalugu", mis on kirjutatud umbes viiekümne aasta jooksul. Ta oli enam kirjanik kui ajalooteadlane: ei uurinud arhiivides, ei tutvunud muististega, tema allikaks olid varasemad teosed (nii ladina- kui ka kreekakeelsed). Niisiis ei kogunud niivõrd materjale kui kirjutas narratiivi. Ta jättis välja eel- ja järellood, keskus dramaatilisele kulminatsioonile. Tal puudus poliitiline taust ja see tingis eksimused seisussuhetes, välispoliitikas ja õigusteaduses. Talle olid pigem olulised sündmused kui olud, pigem üksikisikud kui ajaloo protsessid
kahekordse matmise kombele5. Kombega seostatakse üldiselt uskumust, et "vaid keha täielik hävitamine vabastab hinge pääsemaks teispoolsusse". Luude ja hauapanuste purustamine võis sümboliseerida ka ,,mitmekordset surmamist" ning niiviisi kindlustada surnu ja kaasapandavate esemete hinge täielikku vabanemist. Ei ole välistatud, et laiba põletamine oli järjekordne viis kaitsta end "elava surnu" ning kodukäijate eest6. Hüpoteesi ,,elavast surnust" tõestab omas magistritöös ka ajalooteadlane Tarmo Kulmar (Kulmar 1991: 111). Teiste sõnadega muistne põletusmatus peegeldas eeskätt rituaalseid ettekujutusi ühiskonnas ning nägi välja järgmiselt: tuleriidale asetatud surnu põletati koos panustega. Igal kalmesse pandud 5 Kahekordse matmise kombe esimeseks etapiks on luude kättesaamine kas laiba esialgse mõneks ajaks matmisega, liha luudelt kraapimisega, keetmisega jne. Teistkordseks matuserituaaliks on luude toimetamine matmiskohta. 6 Mägi, Marika. Kivikalmetes kirikaedani
annaabi.ee 
