,,sulale", vaid ka mõjutustele Lääne moodsa kirjanduse eestinduse kaudu. (E:Hemingway, E:M:Remarque, J.D. Salinger, Th. Mann, H. Hesse, Fr. Kafka, A.Camus, J.-P. Sartre). Proosa muutumine oli aeglasem. Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning ainet ammutati lähiminevikust (maailmasõda, stalinism). Üksteise järel teadvustatakse valusad ja mahavaikitud ajalooseigad: 1941.a juuniküüditamine ja esimene sõjasuvi (Paul Kuusberg ,,Südasuvi"), tööpataljoni viletsused (P.Kuusberg ,,Enn Kalmu kaks mina"), soomepoiste võitlused (Raimond Kaugver ,,40 küünalt"), stalinismi repressioonid ja intelligentsi allasurumine (P.Kuusberg ,,Andres Lapeteuse juhtum"), eestlaste rasked otsused segastel aegadel (Villem Gross ,,Pinginaabrid", Vladimir Beekman ,,Transiitreisija").Kirjandus
Calderon ülistab inimese sisemist vabadust. Usus väljenduv inimese hingesuurus on tema näidendeid läbiv teema. Calderoni intellektuaalse rõhuga barokkdraamas on tegelastel tunded, oma koht on lüürikal ja huumoril. Ometi on sümbolid ja allegooria esiplaanil nii tugevalt, et tegelased kaotavad oma vahetut konkreetsust, st nad pole nii ,,elavad" kui Shakespeare'il. Calderoni ajalooteemalistes teostes pole faktitäpsust, sest teda ei huvita ajalooseigad, vaid üldistavad moraalsed järeldused, mida seigad teha võimaldasid. Calderon kujutab elu teatrina, näidendina, millel on oma algus ja lõpp ja kõigil elavatel on oma roll mängida. Elu on unenägu (Calderón) Pasun ja Rosaura lahkuvad kodumaalt. Pasun on pahane, et kaasa tuli, sest nüüd on nad eksinud. Nad näevad lossi. Lossi juures on vangla, kus on ahelais Segismundo. Segismundo kurdab rasket elu. Kui näeb, et Rosaura ja Pasun pealt kuulsid,
annaabi.ee 
