Romaani peat. On vürsti Lev Mõskin, kes saabub saabub Sveitsist kodumaale,mida ta üldse ei tunne. 3. Tolstoi looming,3 romaani,tema tähtsus- Tolstoi looming on realistliku kirjanduse üks suurimaid saavutusi, kujutab kõike tõepäraselt ka kõige pisemaid detaile. Ta oli aus ja julge. ,,Anna Karenina", ,, Ülestõusmine", ,, Sõda ja rahu". 4. Tolstoi ,,Sõda ja rahu" teema, peat, ajalooline taust, elumõtte otsingud- teemaks on väide, et ajalooprotsess on stiihiline ja samal ajal ette määratud, inimene ei saa üksikult ajaloos midagi korda saata, kuid on selle protsessiga tihedalt seotud. Peategelasteks on Andrei Bolkonski, Pierre Bezuhhov, Natasa Rostova. Ajalooline taust on väga pikaajaline , 20 aastat, sündmused ulatuvad Moskvast kuni Kesk-Euroopasse. 5. Tolstoi õige elu otsingud, suhtumine talup, mis on tolstoilus- Ta luges palju ja keskendus küsimustele elu eesmärgist ja inimese omadustest, tahtis kaasa
aastal tooride erakonna põhjal. Silmapaistvaim poliitik 19.sajandil Benjamin Disraeli, briti riigimees kuninganna Victoria ajal. ebavõrdsus on loomulik eitavad üldist valimisõigust ideaal tugev riik majanduspoliitikas omamaise tootja kaitsemine Konservatiividele on suurt mõju avaldanud Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831), eriti tema ajaloofilosoofia. Hegeli järgi on kogu olemise alus ehk ülim olemus maailmavaim. Ajalooprotsess on vaimu arenemine enesest teadlikuks saamise suunas. Maailmavaim pöördub enese juurde tagasi kolmes etapis: esiteks indiviidis, mida Hegel nimetas subjektiivseks mõistuseks. kõrgema teadlikkuse saavutab maailmavaim perekonnas, ühiskonnas ja riigis. Seda vaimu avaldumisvormi nimetas Hegel objektiivseks mõistuseks, sest selline mõistus avaldub inimeste koostöös. kõrgeima enesetunnetuse vormi saavutab vaim absoluutses mõistuses - s.o. kunstis, religioonis ja
Ajalooteadus omab tervikuna semiootilist iseloomu, sest ta tegeleb tegelikkusesemiotiseerimisega tagantjärele: "mitte-märgi" muutmisega märgiks, "mitte-ajaloo" muutmisega ajalooks. Konkreetsemalt toimub see mineviku semiotiseerimine kahel tasandil: 1) mingi tähendusliku ajahetke, nähtuse, isiku vms eristamine; 2) selle eristatud ühiku tõlgendamine, paigutamine laiemasse tervikusse, talle tähenduse andmine. Ajalooprotsess kui järjepidev kommunikatsioon "Semiootilisest vaatepunktist saab ajalooprotsessi esitada kommuni- katsiooniprotsessina, milles pidevalt lisanduv uus informatsioon kutsub esile ühiskondliku adressaadi (sootsiumi) nii- või teistsuguse vastureaktsiooni." "Ühed ja samad objektiivsed faktid, mis moodustavad reaalsete sündmuste teksti, võivad eri keeltes saada erineva interpretatsiooni vastava sootsiumi keeles ja mingis muus, teise ruumi ja aega kuuluvas keeles. (..
SELETUS siiski müüdi. Kui me oleme määratlenud, mis on mees˘sovinism, siis võib sel- le olemasolu ka hiljem kindlaks teha.15 Tegelikult puuduvad siin õiged ter- minid. Kas Leningrad või Sankt Peterburg? Erinevatele inimestele on samal linnal erinevad nimed. Kus ja millal oli renessanss? Võime mõistet konst- rueerida nii või teisiti. 3.3 Objektiivsus Objektiivsust võib käsitleda ajalooprotsessi enda objektiivsusena — uurija jaoks on objektiivne, kui ajalooprotsess ei ole tema poolt konstrueeritud. Näiteks Sulev Vahtre poolt loodud "Muistne Eestlaste iseseisvussõda"ei ole objektiivne. Tänapäevane ajalugu ei ole üldiselt objektiivne, ta on konst- rueeritud. Loone leiab, et mitmed Eesti pedagoogid, kirjanduskriitikud jt lähtuvad seisukohast, et kui lüüa käega vastu klaasi ning see läheb katki, siis nende kahe sündmuse vahel seost ei ole. Loone väidab, et vana inimese- na võib ta vahel — mitte alati — tõtt rääkida.
annaabi.ee 
