Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika), Jutustsu Jüriöö ülestõusust. On vaid Renneri ümberjutustus ja kui neid nüüd võrrelda päris riimkroonika fragmentidega, selgub, et palju on tehtud lihtsustusi jne. Balthasar Russowi kroonika. Tema kroonika on mjutanud traditiooni, kuidas ajaloolased on siinset ajaloopilti näinud. I trükk avaldati autori eluajal 1570. Varased kirjalikud teated Eesti kohta (IXII saj): Skandinaavia allikad, Lääne-Euroopa allikad. Vene allikad. Nende usaldusväärsuse ja tõlgendamise küsimused. Sõna Eesti ilmub I korda aastal 98. Mainiti Aestlased. Aga seda sõna kasutades ei mõeldud otseselt neid eestlasi, keda me praegu eestlasteks nimetame. Aesti tähendas läänemerie isaosa rahvaid. Skandinaavai muinaspärimus ehk saagasid on jalooallikana keeruline kasutada.
Mille üle me peaksime mõtlema? Tee pildist koopia, joonista sellele jutumull ja kirjuta sinna, mida ta võiks öelda. · Tee kindlaks, kes on peategelased, ning joonista neile kõne- ja mõttemullid. Nendest repliikidest võib kokku seada lühietenduse. Mängige see maha! Pildiülesandes on vaja aru saada peategelaste motiividest, mõtetest, sõnadest ning tegudest, nii on võimalik lõimida omavahel kognitiivsed ja sotsiaalpsühholoogilised oskused, et muuta ajaloopilti tõelisemaks. Faktivastused sellistele küsimustele nagu millal?, kus?, kuidas? moodustavad kognitiivsete oskuste tugeva põhja. Et saavutada mitmekülgsemat vaatenurka ja rohkem põhjalikke vastuseid küsimusele miks?, uurib õpilane peategelaste mõtteid, motiive ja tundeid, tuginedes oma taustateadmistele.3 Vastus küsimusele miks? põhineb nii kognitiivsetel kui sotsiaalpsühholoogilistel oskustel. Õpilane
annaabi.ee 
