Vana-Kreeka Vana-Kreeka ajalooperioodid Kreeta-Mükeene period (2000-1100 eKr) -> hävitavad sõjakad rändhõimud Tume ajajärk (1100-800 eKr) -> võetakse kasutusele raud, Kreeklaste väljaränne Arhailine period (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) ->Rooma vallutas Egiptuse, mis oli viimane hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kree...
AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene
6. Tunne järgmisi mõisteid: · Polis Tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest · Akropol Linna keskuses olev kindlus · Agoraa Linna tegelik keskus (turuplats) · Andreion Kõige tähtsam ruum majas meeste ruum · Kitoon Ümber keha mässitud kangas, selle ots visati üle õla ja kinnitati sõlega, keskelt kinnitati vööga · Demos - Rahvas 7. Tea järgmiste ajalooperioodide aega: · Kreeta kultuur 2000 1600 a. e.Kr · Mükeene kultuur 1600 1100 a. e.Kr · Tume ajajärk 1100 800 a. e.Kr · Arhailine ajajärk 8. saj. - 6. saj. e.Kr · Klassikaline ajajärk 5. saj 4. saj. I pool e.Kr · Maratoni lahing 490 e.Kr · Salamise lahing 479 e.Kr · Chaironeia lahing 338 e.Kr · Hellenismi ajajärk 338 30 e.Kr. 8
EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tulemused).
arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr neoliitikum-noorem kiviaeg ~7000 eKr viljakas poolkuu-niisked ja viljakas alad keset kõrbelist Lääne-Aasiat. (tekkisid esimesed tsivilisatsioonid) 3. Ajalooperioodid esiaeg , vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu 4. Milliste sündmustega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist? Esiaeg- 3500 a eKr kiri -vanaeg- Kristuse sünd, Rooma Impeeriumi langus –keskaeg- 1492 avastati Ameerika, Luteri Reformatsioon –Uusaeg- 1 MS ja 2 MS –Lähiajalugu 5. Kuidas jaotatakse kiviaega? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum 6. Millal kujunes nüüdisinimese eelkäija? u 200 000 a tagasi 7. Millal hakkas kujunema inimene? 8. Nimeta neli üldist antropogeneesi arengutunnust? 9
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?)
PEREKONNA ARENGULOOST ERINEVATE RAHVASTE JUURES Referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Koostas: Kadri Mugu Tartu 2010 Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt erinevate rahvaste perekonna ja kasvatuse arengulugu. Kitsendasin teemat, valides välja neli kultuuri, mis tundusid minu jaoks kõige rohkem huvipakkuvamad. Põhieesmärgiks olen seadnud eri ajalooperioodide eri rahvaste kõrvutamise. Samuti püüan välja tuua seda, mida on ajaloost üle võetud või õpitud ning kasutusel veel tänapäevalgi. Oma töös annan ülevaate neljast erinevast kultuurimudelist- kreeklaste, juutide, venelaste ja jaapanlaste perekonnast ja kasvatusest. Kreeklased Kuni seitsme aastaseks saamiseni kasvas poiss ema ja hoidjate käe all. Vastsündinud ja natuke vanemad lapsed olid tavaliselt naistepoolel, kuid võis juhtuda ka seda, et lapse isal polnud
Tõrva Muusikakool Muusika ajalugu Referaat 7. klass Linda Talts Varajane muusika Vanamuusika on varajane muusika ehk varane muusika, millega viidatakse kolmele muusika ajaloo perioodile: keskajale, renessansile ja barokile. Vanamuusika on üldmõiste, millega üldiselt peetakse silmas barokkmuusika ja barokile eelnenud ajalooperioodide muusikat, kuid on tänapäeval saanud järk-järgult tähendas, kui igasugune muusika, mis vajab ettekandjateajaloolise stiili rekonstrueerimist säilinud originaalpartituuride, traktaatide, muusikainstrumentide või teiste kaasaegsete allikate põhjal. ,,Vanamuusikaliikumine" sai alguse 19. sajandi keskel, seoses Johann Sebastian Bachi kogutud teoste väljaandmisega. Varajane muusika viib sellega tegelejad sadade aastate tagusesse ajajärku. Euroopa
16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ajaloos toimunud sündmustest / nähtustest ning mille põhjal on võimalik uurida inimkonna minevikku. Ajalooallikaid jagatakse alljärgnevalt: a) Esemelised allikad (e inimkätega loodud esemed). Varasemate ajalooperioodide esemeliste allikate uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud esemelised allikad e muistised jagunevad: - kinnismuistised muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm.
Rooma tsivilisatsiooni kiire arenes demokraatlik riigikord, allakäik. võimu tugevnedes allutati nii mis kehtestati 507 eKr Kreeka, Makedoonia kui lõpuks ka Egiptus. 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodide kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.
Bioloogiline sugu ,,mees" ja ,,naine". Kaasasündinud, bioloogiliselt determineeritud. Feminiinsus ja maskuliinsus ei ole kaasa sündinud, vaid sotsiaalselt konstrueeritud. Feminiinsus ei kaasne automaatselt naiseks olemisega, maskuliinsus meheks olemisega. Sotsialiseerumisel oluline roll. Küsimus sellest, kuidas mehed ja naised peavad käituma, milliseid loomuomadusi endas kultiveerima ja milliseid maha suruma, on ühiskonniti erinev. Samuti muutuvad käsitlused rollidest erinevate ajalooperioodide vältel. Tabud ja normid muutuvad. Miks on oluline vahet teha? On oluline mõista, et kaasasündinud bioloogilise sooga ei kaasne automaatselt kindlaid käitumismalle, reegleid. Loodus ei määra naise ja mehe rolli. Rollid on pidevalt ümberdefineeritavad, sotsiaalse dialoogi tulemus. Ei ole sünnihetkel määratud. 28. Soolise ebav>rduse p>hjused ja tagajSrjed Kuidas seletada meessoo domineerimise universaalset printsiipi? Ei eksisteeri sünnipäraseid omadusi, mille
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi,
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr)
......................................29 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Eesti arhitektuuriajalugu 10 näite abil. Püüdsin näideteks leida nii ikoonilisi kui ka vähetuntud ehitisi. Ülesanne oli leida need näited eri stiilidest ning nii sakraal- kui profaanarhitektuurist.. Paremaks jälgimiseks on stiilid järjestatud ajalooperioodide järgi, alustades vanimast. Et raamatut, mida soovisin osta, polnud saadaval, TÜ avalik raamatukogu oli suletud ning üldiselt läks töö valmis saamisega üsna kiireks, on kasutatud vaid allikaid internetist. Kirjutatud teksti hulk ja sisu vastab saadaoleva info kogusele. Kuna infot on palju ja paljudest eri kohtadest, on viidatud vaid otsestele tekstiallikatele. Kõik allikad, sh viitamata kaudsed ja mõned pildiallikad, leiab töö lõpus kasutatud materjalide loetelust.
korilased elada koobastes, soojade ilmade saabudes ehitati varjualune aga välja. Õige varsti püüti onnidesse ehitada ka kolle, see uuendus võimaldas ajutisi suviseid onne kasutada talvekuudelgi. Sel perioodil tekkinud varase põllumajanduse alged kinnitasid vajadust ühes paigas elamiseks ning seetõttu, aga ka täiustunud ehitusoskuste tõttu hakati ehitama järjest suuremaid onne, mis olid jaotatud mitmeks erinevaks iseseisva koldega osaks. Järgnevate ajalooperioodide jooksul täiustusid tööriistad ja ehitustehnika veelgi. Neoliitikumi (5000-2000 a. eKr.) ja sellele järgnenud pronksiaja (2000-1000 a. eKr.) ehituskunsti tipuks elamuehituses kujunesid veekogudele rajatud vaiehitised asulad või üksikhooned, mis olid üleujutuste, metsloomade ja vaenlaste eest kaitsmiseks ehitatud vaiadele toetuvale platvormile. Vaiade otsad tahuti teravaks, põletati ja rammiti veekogu põhja. Neoliitikumis ja pronksiajal rajati neid eriti Alpi mäestiku järvedele