jumalate võimu all. Kreeka jumalad olid inimeste moodi. *Homeros oli pime laulik. Teda peeti ’’illiase’’ ja ’’odüsseia’’ autoriks. Hiljem omistati talle veel palju teoseid. ’’Illias’’ ja ’’Odüsseia’’ olid kangelaseeposed. *Ajaloo uurimisega tegi algust Herodotos V sajandil. Kirjutas Kreeka- Pärsia sõdadest raamatu nimega ’’Historia’’. Kirjutas ka mitmetest euroopa, aasia ja aafrika rahvaste kommetest. See kõik on tänapäeval hindamatu ajaloomaterjal. *Kõnekunst oli vana-kreekas omaette kunst, mida ka poistele koolis õpetati. See oli tol ajal oluline, sest paljud tähtsad otsused langetati avalikel koosolekutel mõjutamisjõu abil. *Teatri tekkeajaks peetakse VI sajandit eKr. Sai alguse Dionysose auks korraldatud pidustustest. Enne valis žürii välja kindlad näidendid, mida esitada. Üks inimene võis olla mitmes rollis. Teatri keskmes oli orkestra, kus mängis orkester, sinna taha püstitati puust ’’lava’’ kus olid näitlejad
Tõlge on kommentaaridega varustatud. Töötles varasemaid andmeid ja lisas ka omapoolseid selgitusi. Eesti keeles ilmus see aastatel 1881-1883 vihikutena. Henriku arvates oli Baltikumi vägivaldne ristiusustamine põhjendatud: see oli õiglane sõda paganate vastu. Krooniku arvates olid kõik vahendid head Jumalariigi vaenlaste vastu. Henrik püüdis paratamatult ülistada oma kaaslasi ja siinseid rahvaid igati maha teha. Kroonika on teisest küljest ka väärtuslik ajaloomaterjal, kuna see annab informatsiooni muistsete eestlaste kommetest, uskumuste, keele ja nimede kohta. Henrik kirjeldab värvikalt ka eestlaste mehisust, surmapõlgust, ja vabadusejanu pikaajalises võitluses sissetungijatega. 12. Eestlaste eluolu ja usundi kirjeldus kroonikas. Eestlaste muistses usundis oli valitsevaks animism, mille aluseks on inimese jõuetus loodusjõudude ees ja oskamatus neist aru saada. Austati ka surnud esivanemate hingi- esivanemate kultus. Arvati, et elu kestab edasi
annaabi.ee 
