Eesti muinasaeg
Teine seostuv
mõiste on 'hing', mis oli kõigis elusolendites. Inimese puhul lahkub hing kehast, kui
inimene sureb või magab.Hing tuleb tagasi maapeale novembris, sest see on kõige
pimedam periood. Teadaolevalt oli eestlastele väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli
seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes eksisteerisid vakad, kus olid Tõnnile annid.
Setode haldjaks oli Peko. Tuntuim eestlaste haldjas on Tarapitha e Taara. Ajaloollased
on paralleele toonud Taara ning skandinaavlaste haldja Thoriga. On leitud ka
ohvriallikaid ning ohvrikive. Tamm, pärn ja pihlakas olid n-ö pühapuud. Kuna olid
kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka
ristiusust. Misjonitööga siinsetel aladel tegeles piiskop Hiltimus (1070 aastatel). 1160
aastatel tegeles Eesti aladel misjoniga munk Fulco ning teda abistas eesti päritolu
Nicolaus.