hinges (Stendhal!) õitsengu aeg ühtsema Euroopa suunas Kritiseeritakse sotsiaalsetes Reaktsioon valg sfäärides toimuvat (Dickens!) AUTORID: optimismile, hakkas Muutub ajalookujutlus- tuleb valitsema pettumus loobuda tarbetutest John Locke (1632-1704): selles mõttes rom üks sentimentidest, kujutada Daniel Defoe (1660-1731): kurvemaid suundi; ,,Robinson Crusoe" tuleb keskmist inimest, romantikute puhul olemas tegelane ei pea olema
Need on siis kaks alget (Balzaci ja Stendhali realism), aga mis saab realismist edasi? Dickensi realism on sotsiaalne realism, kus kritiseeritakse sotsiaalsetes sfäärides toimuvad. Sealt võime leida ka küllaltki palju sentimentalismi. Dickensi tegelased on pigem karikatuurid. Juba siin tuleb mängu see antiikkangelane – tegelane, kes pole enam ainult poistiivne ja kangelastegusid läbiviiv. Realismi raames muutub ka ajalookujutlus – tuleb loobuda tarbetutest sentimentidest; kujutada tuleb keskmist inimest, tegelane ei pea olema tingimata kõrgemast seisust inimene. Ühelt poolt tekib arusaam, et kirjanik peab looma pildid elutõest. Näiteks inglise autorid hakkasid kitsendama oma vaatenurka (et seeläbi anda võimalik tõetruu pilt sellest, millele on keskendutud). Näiteks Thomas Hardu, kes kirjutas oma kodupaigast, mida ta väga hästi teadis ja tundis. Hardy seadis endale ülesandeks kujutada kaduvat maailma.
Kogu loba meie eelseisvast maade kättevõitmisest eranditult rahumeelsete majanduslike vahenditega oli suurim rumalus, vahepeal sai see rumalus meie riikliku poliitika printsiibiks. See rumalus kasvas veelgi, kui "me" ei häbenenud toomast eeskujuks Inglismaad selle tõestuseks, et taoline rahumeelne sissetungimine on täiesti võimalik. Kahju, mida tol ajal tõid meie ajalooprofessorid, on raskelt parandatav, see oli lihtsalt kuritegu. Selline kergemeelne ajalookujutlus kõlbab vast ainult näiteks sellele, kuivõrd paljud inimesed on võimelised "tundma õppima" ajalugu ilma, et midagi sellest taibata. Inglismaa ajalugu kõlbas just täpselt selleks, et tõestada otse vastupidist teooriat. Oli ju nimelt Inglismaa selleks maaks, mis kõik oma majanduslikud saavutused suurima julmusega on kätte võitnud. Just nimelt tema valmistas kõik oma saavutused selles osas ette relvajõul ja säilitas neid seejärel sama jõu abil. Briti riikliku