Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
Vene kirjandusest tuleb välja, et võim on
midagi amoraalset, see ei too õnne ei võimukandjale ega rahvale, kelle nimel tehakse see
ajalugu. Tänapäev ja ajalugu ei olnud samastatud, aga psühholoogilised momendid olid samad.
Situatsioon ja võitlus võimu pärast olid samad. Puskin kirjutas oma teose dekabristide
ülestõusu ajal. Tragöödia kangelased mõtlesid nii, nagu mõtlesid 16. saj lõpu 17. saj
inimesed. Nende psühholoogiat oli nii palju kirjeldatud ajalookohaselt. See oli väga tähtis
kirjanduse arengule. Probleemistik võis olla väga aktuaalne, aga teosemaailm oli tehtud nii, et
kohe saaks aru, et tegu pole tänapäeva, vaid minevikuga. See oli suur samm edasi, saamaks
aru, et iga epohh on omaette maailm, seal on omad seadused ja nende samade võtetega ei tohi
kirjeldada inimesi minevikust ja tänapäeval. Erinevad rahvuskultuuride esindajad käituvad oma
kultuuri kohaselt nii käituvad ka poolakad ja venelased erinevalt.
annaabi.ee 
