Vana Kreeka kui tänapäeva kultuuri häll
esimesena hellenismi perioodil. Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati
mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka
kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi.
Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on
Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest
loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse
ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose
eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis
neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on
üheks parimaks sillaks ajalukku. Järgnevad põlvkonnad on võtnud õppust
Herodotosest ja seetõttu me osaliselt teamegi ajaloost nii palju.
Maailma ajaloos püüdsid Vana-Kreeka filosoofid esimesena seletada asju
looduslike põhjuste järgi