Teisisõnu, eestlane osales ajaloos sel määral, mil määral ta osales saksa koloniaalajaloos ning oma isiklikud ajalootaotlused hülgas. Ehkki juba ammu ristirahvas, sai ta ,,oma" ajaloo kätte võidelda vaid konventsionaalsest kristlikust ajalooideoloogiast ajutiselt distantseerudes." Seda hakkab teostama Merkel. · G. H. Merkeli kontseptsioon Ajaloo võrdsustav tsüklilisus. Ta oli historiograafilise kirjutusviisi looja ning Baltikumi kõigi aegade olulisimaid ajalooideolooge. ,,Die Letten vorzüglich in Leifland am Ende des philosophischen Jahrhunderts" (1796) · ,,Teisenevus ja taastulek" ,,Die Vorzeit Lieflands" (17981799) ,,Die Freien Letten und Esthen" (1820) · Hoopis objektiveeriv, rangelt empiiriline, seda on nimetatud Balti pärisorjuse esimeseks teaduslikuks ajalooks. · Käsitles eestlaste ajalugu kui siinsete põlisrahvaste ajalugu. · Herderi mõju: inimkultuuride vahelduva tõusu ja languse natuurfilosoofiline loogika.
narratiivse kihistuse iseloomustamiseks, küll aga võime kõnelda AJALOOIDEOLOOGIAST. Faktiliselt ebausaldusväärne, kuid ajaloo ümberkirjutajana ei ole tal Baltikumis võrdset. Need teosed kuuluvad osalt luulelise fantaasia valdkonda, kuid ometi ühtlasi balti ajalookirjutuse kullafondis. Merkelita poleks ei eesti ega läti rahvusliku ajalookirjutuse teke üldse mõeldav. Ta on uue historiofraafilise kirjutusviisi looja ning Baltikumi kõigi aegade olulisimaid ajalooideolooge. Merkeli kohta: noore literaadi vapustavus ei seisnenud mitte üksi julguses, millega ta asus ründama Balti provintside olusid või millega manas lugeja silme ette pildi eestlaste ja lätlaste hiilgavast minevikust. Ka mitte lihtsalt selles otsekohesuses, millega ta kõnetab eestlasi ja lätlasi nagu kõgi teistega võrdeid, vabana sündinud rahvusi, kes normaalse arengu kõrval võinuks seista oma saavutustelt sakslaste kõrval. Ka mitte selles skandaalses ajaloonägemuses iseendas, mis ei
annaabi.ee 
