kolmest kõige suurem. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda, seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Kui purse toimus, pääses umbes 20 000 - 30 000 elanikku, 2000 inimest hukkus. Pompeji linn avastati alles 1749. aastal ning tänaseks on linnast välja kaevatud kuskil 3/5. Linn on võrreldes teiste vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on väga heaks ajalooallikaks. Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa. Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus'i vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Tänapäev Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud,
Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta. Jaroslav Tark-tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas tartu kohale tugipunkti, millele pani nime oma ristinime põhjal (jurjev). Tarapita- jumal, keda nim. H.L. kroonikas. oli saar- laste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas saaremaale. Fulco-Pr. pärit munk, kes pühitseti Eesti piiskopix. Uku-eestlaste poolt tuntud jumal. Tacitus-esmakordselt mainis ja pani kirja rahva ,,aestid" Millised sündmused?-8at.e.Kr.-esimeste inimeste saabumine, pärineb Pulli asula. 600a
Marechal sugugi nii ,,puhas"), kuid ainulaadsel viisil kirjeldab ta rüütlikultuuri, kajastades ka kristlust (sh pühaisade nahaalsust). Varauusaegne palgasõdur Ernst von Minden, oli üks Tallinna palgasõduritest, kelle kohta esimesed andmed viivad 1501. aastasse. Hoolimata sellest, et ta oli Tallinna teenistuses 1503. aastani, annab tema lugu põgusa ülevaate sõjanduse korraldusest Wolter von Plettenbergi ajal peetud Vene-Liivi sõja päevilt. Palgasõdurite peamisteks ajalooallikaks on erinevate kroonikute kirjutised (üheks oluliseks piiskop Christian Bomhower), indulgentsid ning peamiselt töölepingud, mis tol ajal olid väga põhjalikud. Palgasõdurilepingud kajastasid relvastuse laenamist, vigastusi, sotsiaalseid tingimusi. Ernst von Mindeni muutis värvikaks ajalootegelaseks skandaal (väidetavalt oli ta levitanud laimu, et Tallinn tahtis rünnata Taani kuningat, mida ta ise eitas) ning tema elu dramaatiline lõpp, kus ta mõisteti surma. 1969
KORDAMINE 1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: mõiste seletus, algussündmused ja ajalised piirid. Muinasaeg e esiaeg- (pikem) on ajaloo varasem ja pikem periood mille kohta kirjalikud ajalooallikad puuduvad või neid ei ole piisavalt. - (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi
Muistne vabadusvõitlus Mistoimusningmillesseisnessündmusetähtsus? Isikud: Meinhard- Theoderich- oluline Liivimaa ristisõja juhtfiguur, oli arvatavasti liivlaste vanema Kaupo ristija, kindlasti aga tema ideoloogiline nõustaja ning Mõõgavendade ordu rajaja. Innocentius III- paavst, kinnitas Mõõgavendade ordu reeglid. Albert- Riia piiskop, asutas Riia linna. Henrik- saksa preester, tema kirjutataud Liivimaa kroonika on eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks. Kaupo- Toreida liivlaste vanem Andreas Sunesen- Mstislav Uljas- Novgorodi vürst, korraldas koos uue Pihkva vürstiga sõjaretke Eestisse. Lembitu- Leole linnuse vanem, tungis Pihkva linna ja rüüstas selle. Vladimir (Pihkva)- Pihkva vürst Valdemar II- Taani kuningas, juhtis Taani vägesid Eestis. Vjatško- Koknese vürst, saadeti 200 mehega Tartusse Novgorodist sisuliselt Ugandi halduriks. Modena Wilhelm- paavsti legaat Modena piiskop, püüdis lahendada
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Selle alla kuuluvad rahvatants, rahvalaul jne. Rahvaloomingut hakati koguma 19.saj keskpaigas. Algselt oli igal rahvalaulul ka autor, aga ajapikku ta nimi ununes, laul muutus, sisu säilis ja ülesehitus ka. Rahvalaulud on ajalooallikaks. Eesti rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul 2) Uuem rahvalaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga.
Igasugune teadmine põhineb aga faktide tõlgenduses ja kontrollimises kuna teadmine on vaja omale selgeks teha ning veenduda, et see on tõene. 4. Ajaloo puhul on allikas oluline, kuna see määrab kirjapandud fakti usutavuse. Sündmuse vahetu pealtnägemine ei mängi aga ajaloolise sündmuse tõe kindlakstegemisel mingit rolli, kuna see ei kinnita meile selle tõesust. Teadmiste muutumine on ka ise teadmine, sest meelemuutus võib osutuda tähtsaks ajalooallikaks. 5. Empiristi arvates on põhiline teadmiste allikas, kuna isegi kohtuprotsessis tõe selgitamiseks üritatakse leida algallikas, ehk isik kes on sündmust vahetult ise näinud, kuid paljude katsete põhjal on selgunud, et pealtvaatajad eksivad tihtu, kuna üritavad sündmusi tõlgendada. Tark tegu on sündmuse toimumise ajal see meelde jätta seostades muude tähtsate asjaoludega. 6. Empiristi jaoks on lähtekoha teadmine samaväärne faktitõestusega
Muhamed Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tekkele, oli ka I valitseja. Ibn Rushd araabia filosoof, arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostesse kirja pandud. Ibn Sina - 12. saj arst, filosoof, astronoom. Kirjutas teose ,,Arstiteaduse kaanon", mida kasutati sajandeid arstiteaduse käsiraamatuna. Al Idris 12. Saj raabia geograaf. Tema joonistatud maailmakaarti peetakse vanimaks ajalooallikaks, kus on esmakordselt mainitud Tallinna. Nimeta Araablase saavutusi, mille eurooplased on üle võtnud Kompass (hiinlaste leiutis), püssirohi (samuti hiinlaste leiutis), Araabia numbrid (indialaste leiutis), sõnad (näiteks: sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur, algebra). Araabia kirjanduse tähtteosed - Koraan, muinasjutt ,,1000 ja 1 ööd" (kuhu oli kogutud islamiusuliste rahvaste loomingut). Araabia arstiteaduse saavutused · Maailmas esimesena avastasid nakkushaigused.
käsul teinud ka merereisi ümber Aafrika (u. 600 eKr.), milleks kulunud kokku kolm aastat. Foiniiklased tundsid oma naaberrahvaste hieroglüüf- ja kiilkirja, ent oma keerukuse tõttu see neile ei sobinud, seetõttu olid esimesed, kes leiutasid tähestiku (2000 eKr.). Koosnes 22 häälikust. Oli eeskujuks kreeklastele. Iisraeli riik Semiidi rahva iisraellaste (heebrealaste) ajalugu, religiooni ja seadusi käsitlevaks peamiseks ajalooallikaks on Tanah (heebrea keeles Tanakh). Kuna kristlik religioon on väljakujunenud iisraellaste usundist (judaismist), siis võtsid kristalased Tanah'i kasutusele Vana Testamendina, mis on Piibli esimene osas. Vana Testament algab jumala poolt maailma ning inimkonna loomisega, mitmed sealsed legendid pärinevad Mesopotaamia mütoloogiast (veeuputuse ja Noa laeva müüt). Heebrealaste esiisa Aabraham olevat pärit Mesopotaamiast, Uri linnast (Semiidid). Aabraham olevat rännanud Kaananimaale (u. II at
sajandiks valitsevaks prantsuse keel, kombed. Kasvõi näiteks: Inglismaa deviis on prantsuskeelne! (Dieu et mon droit prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") c) Normandlaste vallutuste aegadest pärinevad põhjused, miks Inglismaa ja Prantsusmaa vahel jäi kestma vaen, sisuliselt alles I maailmasõja ajal suudeti erimeelused lõplikult kõrvale jätta. Normandlaste vallutuse kohta on oluliseks ajalooallikaks Baye(a)ux' vaip. Ehk ca 70 m pikkusele ja ca 1 m kõrgusele tekstiilile on tikitud Inglismaa vallutamise lugu normandlaste poolt, nime on saanud selle järgi, et seda säilitatakse Bayeux' kloostris; vaibale on tikitud mitmekümmend sõdurit, hobust,
ajaloost, kuid ei ole siiski puhtalt ajalooline. Piiblit rühmitati koguni nelja suurema grupi alla, milleks olid seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud ja prohvetiraamatud. Algselt oli tegemist juutide pühakirjaga, hiljem sai sellest aga ka kristlaste pühakiri. Uus Testament oli kirjutatud kreeka keeles, kuna see sündis hellenistlikus maailmas. Seda rühmitati kolme kategooriasse, milleks olid evangeeliumid, kirjad ehk epistlid ning ilmutusraamatud. Piiblit võib pidada üheks olulisemaks ajalooallikaks kultuuri- ning keeleteadlastele, kuna see annab aimu kirjutamise aja kohta. Lisaks on Piibel ka oluline ajalooteaduse osa. Üldiselt peetakse Uut Testamenti olulisemaks ning kogu Piibli sõnumiks loetakse seda, et surma ei ole ning kõigil on võimalik pärida igavene elu.
28. Millisest vaatenurgast jutustab Odysseuse loo Margaret Atwoodi teos ,,The Penelopiad" (,,Penelopeia"?) Penelope omast naine, kes ootab 20 aastat oma mehe kojutulekut. 29. Millist arengut esindavad hilisantiikaja kirjanduses Symmachuse, Macrobiuse, Claudianuse ja Ammianus Marcellinuse teosed? Kuigi ladina keel oli peamiselt kirikukeel, esindasid nende teosed ladinakeelset paganlikku kirjandust. Ka olid nende autorite teosed oluliseks ajalooallikaks, käsitledes ajalugu ja kultuuripärandit. 30. Mis on barokiajastu kolm peamist kultuurilist ja intellektuaalset suundumust? 31. Mis on Bütsantsi kunsti kaks peamist teemat? Peamisteks teemadeks bütsantsi kunstis olid kiriku- ja keisrivõimu seose kujutamine ning usulised teemad. 32. Mis on kirjanduses cento? Cento on luuleteos mis on koostatud teiste autorite värssidest, mis on uude vormi ümber korraldatud. 33. Mis on koinee?
20. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? 21. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Esimene kunstipärase histograafia esindaja, kelle teos on tervikuna säilinud, on ,,ajaloo isa" Herodotos. Ta viibis ulatuslikkudel matkadel, reisis palju. Oma reisimuljed pani ta kirja teosesse ,,Historiai" ('uurimused'), mis on väärtuslikuks ajalooallikaks Kreeka-Pärsia sõdade kohta (lisaks Pärsia kuningate vallutustest, jutustusi eri maadest ning rahvastest, Lüüdia ja Pärsia ajalugu, Egiptuse ajalugu jm). Ta on puhtjutustava ajaloo esindaja, tema ajalugu on üsna arhailine, kujutlused ajalooprotsessi tegureist naiivsed. Ta põimib oma jutustusse folkloori, legendaarset ja anekdootlikku ainestikku. Stiil ja käsitluslaad meenutab pigem eepilist poeemi proosas. Kõige väljapaistvam antiikaegne ajaloolane on Thukydides
põhjuseks kuna uudne vastane ei suutnud oma ülekaalu sõja algusaastail täieliselt ära kasutada. Osaliselt paavstikuuria, ent eriti kohalike Põhja-Saksa piiskopide toel võeti ette suurejooneline ristisõda ning sajakonna aasta jooksul (12. sajandi lõpust 13. sajandi lõpuni) alistati ja ristitigi kõik Läänemere idakalda rahvad, välja arvatud leedulased. Kokku on seda ettevõtmist hakatud kutsuma Liivimaa ristisõjaks. Eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks on kaasaegse Saksa preestri (Läti) Henriku kirjutatud Liivimaa kroonika. Selle kohaselt kestsid ägedad võitlused eestlaste ja ristisõdijate vahel kakskümmend aastat ja seegi ei taganud eestlaste lõplikku alistumist. Eriti saarlased püüdsid mitmel korral võõrvõimust vabaneda. 1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katoliku kirik esindajate (piiskoppide ja orduvägede) ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid.
Paavstikuuria toel, ent kohalike Põhja-Saksa piiskopide ja Taani vaimulike ja ilmalike võimude initsiatiivil võeti ette suurejooneline ristisõda ning sajakonna aasta jooksul (12. sajandi lõpust 13. sajandi lõpuni)alistati ja ristitigi kõik Läänemere idakalda rahvad, välja arvatud leedulased.Kokku on seda ettevõtmist hakatud kutsuma Liivimaa ristisõjaks. Eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks on kaasaegse saksa preestri Henriku kirjutatud Liivimaa kroonika. Selle kohaselt kestsid ägedad võitlused eestlaste ja ristisõdijate vahel kakskümmend aastat ja seegi ei taganud eestlaste lõplikku alistumist. Eriti saarlased püüdsid mitmel korral võõrvõimust vabaneda. Nimetus 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' on tinglik ja problemaatiline mõiste, sest see tekkis rahvusromantilisel foonil 1920. aastatel, kui 13. sajandi võitlusi kõrvutati
ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning sellele, mis on ajalooallikad. AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Mis on ajalooallikas Ajaloo uurimine ja kirjutamine tugineb ajalooallikatele. Ajalooallikaks võib olla kõik inimese loodu, nii esemeline, kirjalik kui ka suuline allikas. Sõltuvalt ajastust on ajalooallikate paljusus erinev. Tänapäeval on allikate hulk plahvatuslikult kasvanud ning infoühiskonnast tingituna tekib suurel hulgal audiovisuaalseid ja digitaalseid allikaid. Kui keskajal jäädvustati väike osa ühiskondlikust elust ning paljud kirjalikud allikad on ka hävinud. Ajalooallikad jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks allikateks. Sekundaarseteks
Iseseisvuse na seega poliitilise vabaduse kaotus XIII sajandi algul oli Eesti ajaloos üks traagilisemaid sündmusi, kuid see paratamatus tõi Eesti arengule ja tulevikule paljugi soodsat ja kasulikku. Alistumislepingu põhinõue oli läänekristliku ristiusu vastuvõtmine. Selle tunnistamisega muutus meie kodumaa keskaegse Õhtumaa üheks osaks ja integreerus läänelikku kuluurisfääri. Roomast lähtuv kiriklik võim tõkestas slaavlaste laiutamistungi lääne suunas. Peamiseks ajalooallikaks nende aegade kohta on saksa soost preestri Läti Henriku kroonika, mis käsitles vahemikku 1184-1227. Eestlaste arv eelajaloolise perioodi lõpul oli umbes 150-180 tuhat. EESTI HÕIVAJATE HAARDES. ( 1127-1918) Ajavahemikul Eesti muistsest kuni teise iseseisvumise perioodini valitsesid Eestis võõrvõimud. Sakslastest balti aadel ( orduvalitsus 1227-1561 ) Taanlased 1227-1346 Poolakad 1561-1629 Rootslased 1561-1721
,,ajalugu käsitleb aega 60-96pKr, ,,Annaalid" käsitleb ajalugu linna rajamisest kuni keiser Domitianuse mõrvani 96pKr. Tacitust peetakse üheks esimeseks antiik ajaloolaseks, kelle arvates ajalugu tuleb kirjutada objektiivselt on aga siiski teada, et ta kirjutab kindla poliitilise suunitlusega, Domitianust kujutab Tacitus hirmuvalitsejana. Tema jaoks on kangelased kõik need kes on julgenud despotismile vastu hakata. Tacitust peetakse väga usaldusväärseks ajalooallikaks. Järgmine autor keda nimetada on Svetonius (70-140pKr), ta kuulus ratsaniku seisusesse ja on teada, et keisrite Traianuse ja ____ valitsuse ajal oli ta kõrgel kohal. Kirjutanud ta kaks teost, ,,Keisrite elust" ja ,,Kuulsatest meestest". ,,Keisrite elust" koosneb 12 keisri eluloost, ,,Kuulsatest meestest" räägib silmapaistvate kõnemeeste, kirjanike, luuletajate ja ajaloolaste elust. Järgmine tähtis autor on juudisoost ajaloolane Josephius Flavius (37-100pKr), ta oli
elumuutus. Ta oli väga aktiivse eluhoiakuga, nüüd sunnitud lahkumine pani teda hoopis teise olukorda. See ei mõjunud talle psühholoogiliselt väga hästi. Leidis siiski ühe tegevuse, mis ta päevi aitas sisustada- mälestuste kirja panek. Kuna H ise polnud eriline kirjamees, kirjutati tema jutt kõnelemise peale üles. Materjal osaliselt 60ndate II poolel sattus ka Läände, need avaldati inglise keeles ning neist sai väga populaarne raamat. Mälestused on vaieldamatult väga oluliseks ajalooallikaks, aga kriitiline meel nende kasutamisel on väga vajalik, paljud olulised momendid, mida H oma vaatepunktist käsitleb, pole mingil moel dokumentidega kooskõlas. H ilustas enda tegevust, rõhutas enda olulisust ka 1953 sündmuste puhul jne. Tõsiselt vaenas ka Beriat. H nägemus on väga palju mõjutanud ka Lääne ajalookirjutust 70.-80. aastatel. Mälestuste kirjutamine polnud eriti meeltmööda Brežnevile ega julgeolekule. H-ga ka vesteldi, aga järele ei jätnud ja see oli
annaabi.ee 
