Johann Voldermar Jannseni looming
õpetlik- sentimentaalsele ajajärgule. Tema ilukirjandusliku toodangu peamiseks
eesmärgiks on rahvast valgustada, õpetada, kõlbeliselt harida.
Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845
aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil
oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd,
andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks
küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat,
ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi
Jaagu unenägu".
Luuletused
Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi,
sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keelde.
Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul
annaabi.ee 
